Tonnel'effekt — kvantmehanik ozutab, miše elektronad voidas ülitada potenciališt zaborkad, i se todištase kodviden satusil. Klassine mehanik endustab, vastkarin, sen effektan voimatomut.
Kvantmehanik (lüh. kvantmeh), vai lainižmehanik, om fundamentaline fizine teorii, ümbrikirjutab londust atomoiden i subatomižiden henegiden masštabas. Se teorii om kaiken kvantfizikan aluseks, sen paloin kvanthimijan, kendan kvantteorijan, kvanttehnologijan, kvantinformatikan.
Kvantmehanine teorii laskeb lugeta fizižiden sistemiden ičendoid i ičtazvedandad. Kvantteorijan fundamentaline eriližuz om siš, miše se ei voi endustada fizižiden suruziden (dinamižiden vajehtujiden) znamoičendoid tobjimalaz, vaiše andab niiden märičendan naceinuzid[1].
Klassine fizik om ümbrikirjutajiden londusen aspektoid järgeližes masštabas teorijoiden ühtmuz, läz kaik ned teorijad oliba edel kvantmehanikan sündundad. Om vähähk sen fizikan tedoid ümbrikirjutamha londust peniš märičendoiš (atoman surtte da sen penemba). Voib vedada klassižen fizikan teorijoiden enambust kvantmehanikaspäi kut oiktoid surembiš masštaboiš approksimacijoid. Klassižen fizikan erineden, kvantmehanikas sisteman sidodud olendan suruded (energii, impul's, saumkuro da tž.) ei voigoi olda miččenke täht znamoičendanke, ned oma röunatud diskretižil znamoičendoil (kvantuind), objektad oma kut henegiden, muga lainhiden-ki pirdoidenke (korpuskulärižlainhine dualizm), i om röunoid meiden voimusiden täht endustada tarkoikti fizižen suruden znamoičendad edel sen märicemišt anttud augarvoimižiš (märhapanmatomuden princip).
