Wevelgemi varaseim teadaolev mainimine pärineb 1197. aastast.
Vanasti oli Leie jõgi Wevelgemi jaoks väga tähtis. Inimesed leotasid seal linu enne töötlemist. Wevelgemis oli palju linatöötlemisettevõtteid ja Leiet hüüti kuldseks jõeks, viidates sellega lina värvile. Linavabrikuid leidub Wevelgemis tänini, kuigi linatööstus on tähtsust sealkandis kaotanud.
Esimese maailmasõja ajal ehitasid sakslased Wevelgemi lennujaama. See eksisteerib tänapäevani. Põhiliselt kasutatakse seda eralendudeks. Wevelgemi Saksa sõjaväekalmistule on maetud 47 864 sõdurit, kes kõik langesid Esimeses maailmasõjas. Wevelgemis on Belgia suurim Saksa sõjaväekalmistu. Selle lähedale rajasid sakslased valelennuvälja puulennukitega, tänapäeval on sellest järel raudtee lähedal üks suur ja üks väiksem punker.