Pastoraadi rajamise aeg ei ole teada. Mõisa koosseisu kuulus Muižnieksi (Martinkaln) karjamõis, mis asus kahe kilomeetri kaugusel kirikumõisast loodes.[1]
Mõisa suurus
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal neli adramaad, sellele allus 103 mees- ja 128 naishinge.[2]
Aastal 1688 oli mõisa suurus 3 ja 3/4 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 3 ja 5/8, aastal 1757 aga 4.[3] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 3 ja 17/20, aastal 1881 kuulus mõisale aga 3 ja 24/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[4]
1909. aastal oli pastoraadi suuruseks 1016 tiinu ehk 1110 hektarit (sellest moodustas mõisamaa 357, kvoodimaa 69 ja talumaa 590 tiinu). Maa väärtuseks arvestati 369 taalrit.[5]
Viited
↑Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 715.
↑Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 240.
↑Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 120
↑Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 232.
↑Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 395.
Kirjandus
Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 715.