Mūri mõis

Mūri mõisa peahoone 2014. aastal

Mūri mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 104

Mūri mõis (saksa keeles Muremoise, läti keeles Mūrmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Volmari kihelkonnas. Mõisakompleks jääb tänapäeval Valmiera piirkonda Kauguri valda Mūrmuiža külla. Peahoones tegutseb tänapäeval kohalik postkontor.

Ajalugu

Mūri oli varasemal ajal koos Skangaļi mõisaga Volmari lossiala osa või vakus. Mõis doneeriti eravaldusse alles 1793. aastal, mil selle omanikuks sai kindral Möller-Zakomelski. Aastal 1798 ostis mõisa 44 000 taalri eest Magnus Johann von Lilienfeld. Aastal 1828 omandas mõisa 28 320 rubla eest Christoph Drachenauer.^[1]

1843. aastal sai mõisa omanikuks Johann August von Knieriem, kes ostis selle Christophi leselt tema laste nõusolekul 49 000 rubla eest.^[2]

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 8 ja 1/2 adramaad, sellele allus 187 mees- ning 229 naishinge.^[3] Aastal 1641 oli Mūri mõisa, Kokmuiža, Kauguri ja Volmari mõisade suurus 103 adramaad. Aastail 1688 ja 1734 oli mõisa suurus 7 ja 1/2 adramaad, aastal 1757 aga 8 ja 1/2. Aastal 1823 oli mõisa suurus 7 ja 9/10 adramaad.^[4] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid sama palju, aastal 1881 kuulus mõisale aga 4 ja 8/80 adramaad, lisaks 13 ja 11/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.^[5]

Karjamõisad

Mõisale kuulus aastal 1816 kaks karjamõisa: Swarge ja Skangaļi, mis hiljem iseseisvus (Skangal).

Viited

1. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 120-121.
2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 234-235.
3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 240.
4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 120.
5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 232.