Mūri oli varasemal ajal koos Skangaļi mõisagaVolmari lossiala osa või vakus. Mõis doneeriti eravaldusse alles 1793. aastal, mil selle omanikuks sai kindral Möller-Zakomelski. Aastal 1798 ostis mõisa 44 000 taalri eest Magnus Johann von Lilienfeld. Aastal 1828 omandas mõisa 28 320 rubla eest Christoph Drachenauer.[1]
1843. aastal sai mõisa omanikuks Johann August von Knieriem, kes ostis selle Christophi leselt tema laste nõusolekul 49 000 rubla eest.[2]
Mõisa suurus
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 8 ja 1/2 adramaad, sellele allus 187 mees- ning 229 naishinge.[3] Aastal 1641 oli Mūri mõisa, Kokmuiža, Kauguri ja Volmari mõisade suurus 103 adramaad. Aastail 1688 ja 1734 oli mõisa suurus 7 ja 1/2 adramaad, aastal 1757 aga 8 ja 1/2. Aastal 1823 oli mõisa suurus 7 ja 9/10 adramaad.[4] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid sama palju, aastal 1881 kuulus mõisale aga 4 ja 8/80 adramaad, lisaks 13 ja 11/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]
Karjamõisad
Mõisale kuulus aastal 1816 kaks karjamõisa: Swarge ja Skangaļi, mis hiljem iseseisvus (Skangal).
Viited
↑Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 120-121.
↑Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 234-235.
↑Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 240.
↑Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 120.
↑Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 232.