Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu on tähistatud obeliskiga.[4]
Ajalugu
Varakļānit on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1226 (Warka). Aastal 1583 läks Borchide valdusse. Aastal 1784 sai asulast alev. Aastal 1814 ehitati sinna esimene katoliku kirik, aastal 1854 teine. Sealne luteri kirik valmis aastal 1874. Aastal 1897 oli 75% alevi elanikest juudid, seal oli kolm sünagoogi. Linn aastast 1928. Aastal 1935 olid linna elanikest 35% juudid. 2009. aastani kuulus Madona rajooni.
Kaitstavad objektid
Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Varakļāni katoliku kirik, luteri kalmistu kabeli vitraažid ja Varakļānii mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber, park ja kalmistu-kabel.[5]
Looduskaitse all on Varakļāni üksik tamm ja mõisa pargis kuus künnapuud, üks tamm, üks pärn, üks sanglepp ning üks Euroopa lehis.[6]
