USA lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri

USA lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmäng on iga-aastane tenniseturniir, mis toimus esmakordselt 1881. aastal. Mängitakse USTA Billie Jean Kingi riikliku tennisekeskuse kõvadel väliväljakutel. Võistluspaigaks on Flushing Meadows-Corona park New Yorgis Ameerika Ühendriikides.

USA lahtised meistrivõistlused mängitakse kahe nädala jooksul augusti lõpus ja septembri alguses ning see on olnud kronoloogiliselt viimane neljast suure slämmi turniirist alates 1987. aastast. Newport (1881–1914), Forest Hills (1915–1920, 1924–1977) ja Philadelphia (1921–1923) korraldasid turniiri enne selle asumist 1978. aastal USTA riiklikku tennisekeskusse, praegu USTA Billie Jean Kingi riiklikus tennisekeskuses New Yorgis. 1881. aastal oli turniir reserveeritud Ameerika Ühendriikide Riikliku Muru Tennise Assotsiatsiooni (USNLTA) klubi liikmetele, enne kui meistrivõistlused avati 1882. aastal ka rahvusvahelistele konkurentidele. USTA on seda võistlust korraldav riiklik organ.

Ajalugu

Meeste üksikmängu reegleid on pärast esimest võistlust mitu korda muudetud. Aastatel 1884–1911 algas võistlus väljakutse vooruga kõikidele osalejatele mõeldud üksikmängus, mille võitja läks väljakutseringis vastamisi eelmise aasta meistriga. (Väljakutse voor on turniiri viimane voor, kus viimase väljalangemise etapi võitja seisab silmitsi eelmise aasta meistriga, kes mängib ainult selle ühe matši. Väljakutse vooru kasutati Wimbledoni (1877–1921) ja USA lahtiste meistrivõistluste (1884–1911) varases ajaloos ning kuni 1972. aastani Davise karikavõistlustel.) Väljakute vooru võitja tuli meistriks eelmise aasta meistri puudumisel kuus korda (1888, 1893, 1898, 1901, 1904, 1907). Väljakutse vooru süsteem kaotati 1911. aasta. Aastatel 1908–1914, kui meistrivõistlused toimusid Newportis, oli meeste üksikmängus osalemas 128 mängijat, kuid kui turniir 1915. aastal Forest Hillsi kolis, esitasid korraldajad võistkondadele tingimusi, soovides seeläbi klubisid keskpäraseid mängijaid mitte lubama turniirile. Lisaks määratati osavõtutasu piisavalt kõrgeks, et ära hoida kehvema tasemega mängijate osalemine. Alates 1881. aastast mängiti kõik matšid, välja arvatud eelvooru otsustav voor ja väljakutse voor kolmest setist parim, enne kui 1886. aastal vahetati kõigi voorude võistlused viiest setist parimaks. 1917. aastal, aastatel 1943–1945 ja 1975–1978 taastati kolmesetised mängud. Enne 1884. aastat võitis järgmise mängu võitja viiest mängust - kõik võtsid seti igas kohtumises, välja arvatud kõigi osalejate finaal ja väljakutse voor, mille võitis mängija, kellel oli vähemalt kuus mängu ja vähemalt kaks mängu rohkem kui tema vastasel. Kiire lõppmängu (tie-break) süsteem võeti kasutusele 1970. aastal kõigi komplektide puhul, kõige paremas variandis kiire lõppmäng üheksast punktist kuni 1974. aastani ja 13 parimast kiire lõppmäng alates 1975. aastast. Lisaks oli USA lahtised meistrivõistlused esimene suure slämmi turniir, millel oli viiendaks setiks kiire lõppmäng.

Võistluste väljakukatte valikut on muudetud mitu korda. Algul mängiti muruväljakutel (1881–1974), siis Har-Tru saviliivaväljakutel (1975–1977) ning alates 1978. aastast on kasutusel DecoTurfi kõvakattega väljakud. Ainus mees, kes on võitnud turniiri kõigi kolme väljakukattega (muru-, Har-Tru saviliiva- ja DecoTurfi kõvakattega) väljakutel, oli Jimmy Connors.

Meister saab täissuuruses koopia võistluste karikast, millele on graveeritud tema nimi. 2010. aastal sai võitja auhinnaraha 1 700 000 USA dollarit. 1 000 000 dollari suurune boonusfond kuulub ka USA lahtiste meistrite hulka, kes on saavutanud USA lahtiste sarja esikoha.

USA riigisisestel meistrivõistlustel on meeste üksikmängus enim kordi meistriks tulemise rekordit Richard Sears (1881–1887), William Larned (1901–1902, 1907–1911) ja Bill Tilden (1920–1925, 1929), kõik seitsme turniirivõiduga. Neli Searsi võitu ja kõik Larnedi võidud jäid väljakutse vooru formaati ning vastavalt täieliku loosimise läbimisele võideti vastavalt kolm ja kaks korda. Sears on tulnud meistriks kõige enam aastaid järjest – seitse korda (1881–1887); esimene võit tuli siis, kui võistlus oli välismaistele osalejatele suletud. Ilma väljakutsevooruta on rekord kuus ja seda hoiab Tilden (1920–1925).

USA lahtistel meistrivõistlustel ehk alates elukutseliste tennisistide kaasamisest on kõige enam kordi – viis korda – võitnud selle turniiri Jimmy Connors (1974, 1976, 1978, 1982–1983), Pete Sampras (1990, 1993, 1995–1996, 2002) ja Roger Federer (2004–2008). Kõige rohkem järjestikuseid võite – samuti viis – on saanud Federer (2004–2008).

Võitjad

USA meistrivõistlused

Richard Sears võitis esimesed USA meistrivõistlused ja tuli seitse korda (1881–1887) USA meistriks
Oliver Campbell tuli USA meistriks kolmel aastal (1890–1892) järjest
Robert Wrenn tuli 1890. aastatel neljakordseks USA meistriks
Malcolm Whitman, USA meister aastatel 1898–1900
A man in white pants and shirt swings a wooden racket on a grass court, with other male and female tennis players in the background
William Larned on seitsmekordne USA meister, see on ka kõigi aegade rekord
A man turned sideways and swinging a tennis racket
Bill Tilden tuli 1920. aastatel USA meistriks üksikmängus kuuel aastal järjest, kokku seitse korda, mis on võrdne Larnedi rekordiga
Aasta Riik Võitja Riik 2. koht Tulemus
1881 USA Richard Sears Suurbritannia William Glyn 6–0, 6–3, 6–2
1882 USA Richard Sears USA Clarence Clark 6–1, 6–4, 6–0
1883 USA Richard Sears USA James Dwight 6–2, 6–0, 9–7
1884 USA Richard Sears USA Howard Taylor 6–0, 1–6, 6–0, 6–2
1885 USA Richard Sears USA Godfrey Brinley 6–3, 4–6, 6–0, 6–3
1886 USA Richard Sears USA Robert Livingston Beeckman 4–6, 6–1, 6–3, 6–4
1887 USA Richard Sears USA Henry Slocum 6–1, 6–3, 6–2
1888 USA Henry Slocum USA Howard Taylor 6–4, 6–1, 6–0
1889 USA Henry Slocum USA Quincy Shaw 6–3, 6–1, 4–6, 6–2
1890 USA Oliver Campbell USA Henry Slocum 6–2, 4–6, 6–3, 6–1
1891 USA Oliver Campbell USA Clarence Hobart 2–6, 7–5, 7–9, 6–1, 6–2
1892 USA Oliver Campbell USA Frederick Hovey 7–5, 3–6, 6–3, 7–5
1893 USA Robert Wrenn USA Frederick Hovey 6–4, 3–6, 6–4, 6–4
1894 USA Robert Wrenn Suurbritannia Manliffe Goodbody 6–8, 6–1, 6–4, 6–4
1895 USA Frederick Hovey USA Robert Wrenn 6–3, 6–2, 6–4
1896 USA Robert Wrenn USA Frederick Hovey 7–5, 3–6, 6–0, 1–6, 6–1
1897 USA Robert Wrenn Suurbritannia Eaves, WilberforceWilberforce Eaves 4–6, 8–6, 6–3, 2–6, 6–2
1898 USA Malcolm Whitman USA Dwight F. Davis 3–6, 6–2, 6–2, 6–1
1899 USA Malcolm Whitman USA Jahial Parmly Paret 6–1, 6–2, 3–6, 7–5
1900 USA Malcolm Whitman USA William Larned 6–4, 1–6, 6–2, 6–2
1901 USA William Larned USA Beals Wright 6–2, 6–8, 6–4, 6–4
1902 USA William Larned Suurbritannia Reginald Doherty 4–6, 6–2, 6–4, 8–6
1903 Suurbritannia Laurence Doherty USA William Larned 6–0, 6–3, 10–8
1904 USA Holcombe Ward USA William Clothier 10–8, 6–4, 9–7
1905 USA Beals Wright USA Holcombe Ward 6–2, 6–1, 11–9
1906]] USA William Clothier USA Beals Wright 6–3, 6–0, 6–4
1907 USA William Larned USA Robert LeRoy 6–2, 6–2, 6–4
1908 USA William Larned USA Beals Wright 6–1, 6–2, 8–6
1909 USA William Larned USA William Clothier 6–1, 6–2, 5–7, 1–6, 6–1
1910 USA William Larned USA Tom Bundy 6–1, 5–7, 6–0, 6–8, 6–1
1911 USA William Larned USA Maurice McLoughlin 6–4, 6–4, 6–2
1912 USA Maurice McLoughlin USA Wallace F. Johnson 3–6, 2–6, 6–2, 6–4, 6–2
1913 USA Maurice McLoughlin USA R. Norris Williams 6–4, 5–7, 6–3, 6–1
1914 USA R. Norris Williams USA Maurice McLoughlin 6–3, 8–6, 10–8
1915 USA Bill Johnston USA Maurice McLoughlin 1–6, 6–0, 7–5, 10–8
1916 USA R. Norris Williams USA Bill Johnston 4–6, 6–4, 0–6, 6–2, 6–4
1917 USA Robert Lindley Murray USA Nathaniel Niles 5–7, 8–6, 6–3, 6–3
1918 USA Robert Lindley Murray USA Bill Tilden 6–3, 6–1, 7–5
1919 USA Bill Johnston USA Bill Tilden 6–4, 6–4, 6–3
1920 USA Bill Tilden USA Bill Johnston 6–1, 1–6, 7–5, 5–7, 6–3
1921 USA Bill Tilden USA Wallace F. Johnson 6–1, 6–3, 6–1
1922 USA Bill Tilden USA Bill Johnston 4–6, 3–6, 6–2, 6–3, 6–4
1923 USA Bill Tilden USA Bill Johnston 6–4, 6–1, 6–4
1924 USA Bill Tilden USA Bill Johnston 6–1, 9–7, 6–2
1925 USA Bill Tilden USA Bill Johnston 4–6, 11–9, 6–3, 4–6, 6–3
1926 Prantsusmaa René Lacoste Prantsusmaa Jean Borotra 6–4, 6–0, 6–4
1927 Prantsusmaa René Lacoste USA Bill Tilden 11–9, 6–3, 11–9
1928 Prantsusmaa Henri Cochet USA Francis Hunter 4–6, 6–4, 3–6, 7–5, 6–3
1929 USA Bill Tilden USA Francis Hunter 3–6, 6–3, 4–6, 6–2, 6–4
1930 USA John Doeg USA Frank Shields 10–8, 1–6, 6–4, 16–14
1931 USA Ellsworth Vines USA George Lott 7–9, 6–3, 9–7, 7–5
1932 USA Ellsworth Vines Prantsusmaa Henri Cochet 6–4, 6–4, 6–4
1933 Suurbritannia Fred Perry Austraalia Jack Crawford 6–3, 11–13, 4–6, 6–0, 6–1
1934 Suurbritannia Fred Perry USA Wilmer Allison 6–4, 6–3, 3–6, 1–6, 8–6
1935 USA Wilmer Allison USA Sidney Wood 6–2, 6–2, 6–3
1936 Suurbritannia Fred Perry USA Don Budge 2–6, 6–2, 8–6, 1–6, 10–8
1937 USA Don Budge Saksamaa Gottfried von Cramm 6–1, 7–9, 6–1, 3–6, 6–1
1938 USA Don Budge USA Gene Mako 6–3, 6–8, 6–2, 6–1
1939 USA Bobby Riggs USA Welby Van Horn 6–4, 6–2, 6–4
1940 USA Don McNeill USA Bobby Riggs 4–6, 6–8, 6–3, 6–3, 7–5
1941 USA Bobby Riggs USA Frank Kovacs 5–7, 6–1, 6–3, 6–3
1942 USA Ted Schroeder USA Frank Parker 8–6, 7–5, 3–6, 4–6, 6–2
1943 USA Joe Hunt USA Jack Kramer 6–3, 6–8, 10–8, 6–0
1944 USA Frank Parker USA Bill Talbert 6–4, 3–6, 6–3, 6–3
1945 USA Frank Parker USA Bill Talbert 14–12, 6–1, 6–2
1946 USA Jack Kramer USA Tom Brown 9–7, 6–3, 6–0
1947 USA Jack Kramer USA Frank Parker 4–6, 2–6, 6–1, 6–0, 6–3
1948 USA Pancho Gonzales Lõuna-Aafrika Vabariik Eric Sturgess 6–2, 6–3, 14–12
1949 USA Pancho Gonzales USA Ted Schroeder 16–18, 2–6, 6–1, 6–2, 6–4
1950 USA Art Larsen USA Herbert Flam 6–3, 4–6, 5–7, 6–4, 6–3
1951 Austraalia Frank Sedgman USA Vic Seixas 6–4, 6–1, 6–1
1952 Austraalia Frank Sedgman USA Gardnar Mulloy 6–1, 6–2, 6–3
1953 USA Tony Trabert USA Vic Seixas 6–3, 6–2, 6–3
1954 USA Vic Seixas Austraalia Rex Hartwig 3–6, 6–2, 6–4, 6–4
1955 USA Tony Trabert Austraalia Ken Rosewall 9–7, 6–3, 6–3
1956 Austraalia Ken Rosewall Austraalia Lew Hoad 4–6, 6–2, 6–3, 6–3
1957 Austraalia Malcolm Anderson Austraalia Ashley Cooper 10–8, 7–5, 6–4
1958 Austraalia Ashley Cooper Austraalia Malcolm Anderson 6–2, 3–6, 4–6, 10–8, 8–6
1959 Austraalia Neale Fraser Ameerika Ühendriigid Alex Olmedo 6–3, 5–7, 6–2, 6–4
1960 Austraalia Neale Fraser Austraalia Rod Laver 6–4, 6–4, 9–7
1961 Austraalia Roy Emerson Austraalia Rod Laver 7–5, 6–3, 6–2
1962 Austraalia Rod Laver Austraalia Roy Emerson 6–2, 6–4, 5–7, 6–4
1963 Mehhiko Rafael Osuna Ameerika Ühendriigid Frank Froehling 7–5, 6–4, 6–2
1964 Austraalia Roy Emerson Austraalia Fred Stolle 6–4, 6–2, 6–4
1965 Hispaania Manuel Santana Lõuna-Aafrika Vabariik Cliff Drysdale 6–2, 7–9, 7–5, 6–1
1966 Austraalia Fred Stolle Austraalia John Newcombe 4–6, 12–10, 6–3, 6–4
1967 Austraalia John Newcombe Ameerika Ühendriigid Clark Graebner 6–4, 6–4, 8–6

USA lahtised meistrivõistlused (nn avatud ajastul)

A brown-haired man dressed in a white shirt swings a two-handed backhand
Jimmy Connors on võitnud USA lahtised meistrivõistlused viis korda
A grey-haired man in a grey suit and tie raises his left hand
John McEnroe on New Yorgis saanud oma seitsmest suure slämmi turniiri võidust neli
Ivan Lendl võitis turniiri kolme aastal (1985–1987) järjest
A black-haired man in white shorts and a white shirt prepares to serve with a modern racket
Pete Sampras on tulnud New Yorgis viiekordseks USA meistriks
A brown-haired male tennis player with white shorts, a blue shirt and a blue headband swings a right-handed forehand on a hard court surface
Šveitslane Roger Federer tuli aastatel 2004–2008 ehk viiel aastal järjest USA meistriks, mis avatud ajastu rekord
Aasta Riik Võitja Riik 2. koht Tulemus
1968 Ameerika Ühendriigid Arthur Ashe Holland Tom Okker 14–12, 5–7, 6–3, 3–6, 6–3
1969 Austraalia Rod Laver Austraalia Tony Roche 7–9, 6–1, 6–2, 6–2
1970 Austraalia Ken Rosewall Austraalia Tony Roche 2–6, 6–4, 7–6(5–2), 6–3
1971 Ameerika Ühendriigid Stan Smith Tšehhoslovakkia Jan Kodeš 3–6, 6–3, 6–2, 7–6(5–3)
1972 Rumeenia Ilie Năstase Ameerika Ühendriigid Arthur Ashe 3–6, 6–3, 6–7(1–5), 6–4, 6–3
1973 Austraalia John Newcombe Tšehhoslovakkia Jan Kodeš 6–4, 1–6, 4–6, 6–2, 6–3
1974 Ameerika Ühendriigid Jimmy Connors Austraalia Ken Rosewall 6–1, 6–0, 6–1
1975 Hispaania Manuel Orantes Ameerika Ühendriigid Jimmy Connors 6–4, 6–3, 6–3
1976 Ameerika Ühendriigid Jimmy Connors Rootsi Björn Borg 6–4, 3–6, 7–6(11–9), 6–4
1977 Argentina Guillermo Vilas Ameerika Ühendriigid Jimmy Connors 2–6, 6–3, 7–6(7–4), 6–0
1978 Ameerika Ühendriigid Jimmy Connors Rootsi Björn Borg 6–4, 6–2, 6–2
1979 Ameerika Ühendriigid John McEnroe Ameerika Ühendriigid Vitas Gerulaitis 7–5, 6–3, 6–3
1980 Ameerika Ühendriigid John McEnroe Rootsi Björn Borg 7–6(7–4), 6–1, 6–7(5–7), 5–7, 6–4
1981 Ameerika Ühendriigid John McEnroe Rootsi Björn Borg 4–6, 6–2, 6–4, 6–3
1982 Ameerika Ühendriigid Jimmy Connors Tšehhoslovakkia Ivan Lendl 6–3, 6–2, 4–6, 6–4
1983 Ameerika Ühendriigid Jimmy Connors Tšehhoslovakkia Ivan Lendl 6–3, 6–7(2–7), 7–5, 6–0
1984 Ameerika Ühendriigid John McEnroe Tšehhoslovakkia Ivan Lendl 6–3, 6–4, 6–1
1985 Tšehhoslovakkia Ivan Lendl Ameerika Ühendriigid John McEnroe 7–6(7–1), 6–3, 6–4
1986 Tšehhoslovakkia Ivan Lendl Tšehhoslovakkia Miloslav Mečíř 6–4, 6–2, 6–0
1987 Tšehhoslovakkia Ivan Lendl Rootsi Mats Wilander 6–7(7–9), 6–0, 7–6(7–4), 6–4
1988 Rootsi Mats Wilander Tšehhoslovakkia Ivan Lendl 6–4, 4–6, 6–3, 5–7, 6–4
1989 Saksa FV Boris Becker Tšehhoslovakkia Ivan Lendl 7–6(7–2), 1–6, 6–3, 7–6(7–4)
1990 Ameerika Ühendriigid Pete Sampras Ameerika Ühendriigid Andre Agassi 6–4, 6–3, 6–2
1991 Rootsi Stefan Edberg Ameerika Ühendriigid Jim Courier 6–2, 6–4, 6–0
1992 Rootsi Stefan Edberg Ameerika Ühendriigid Pete Sampras 3–6, 6–4, 7–6(7–5), 6–2
1993 Ameerika Ühendriigid Pete Sampras Prantsusmaa Cédric Pioline 6–4, 6–4, 6–3
1994 Ameerika Ühendriigid Andre Agassi Saksamaa Michael Stich 6–1, 7–6(7–5), 7–5
1995 Ameerika Ühendriigid Pete Sampras Ameerika Ühendriigid Andre Agassi 6–4, 6–3, 4–6, 7–5
1996 Ameerika Ühendriigid Pete Sampras Ameerika Ühendriigid Michael Chang 6–1, 6–4, 7–6(7–3)
1997 Austraalia Patrick Rafter Suurbritannia Greg Rusedski 6–3, 6–2, 4–6, 7–5
1998 Austraalia Patrick Rafter Austraalia Mark Philippoussis 6–3, 3–6, 6–2, 6–0
1999 Ameerika Ühendriigid Andre Agassi Ameerika Ühendriigid Todd Martin 6–4, 6–7(5–7), 6–7(2–7), 6–3, 6–2
2000 Venemaa Marat Safin Ameerika Ühendriigid Pete Sampras 6–4, 6–3, 6–3
2001 Austraalia Lleyton Hewitt Ameerika Ühendriigid Pete Sampras 7–6(7–4), 6–1, 6–1
2002 Ameerika Ühendriigid Pete Sampras Ameerika Ühendriigid Andre Agassi 6–3, 6–4, 5–7, 6–4
2003 Ameerika Ühendriigid Andy Roddick Hispaania Juan Carlos Ferrero 6–3, 7–6(7–2), 6–3
2004 Šveits Roger Federer Austraalia Lleyton Hewitt 6–0, 7–6(7–3), 6–0
2005 Šveits Roger Federer Ameerika Ühendriigid Andre Agassi 6–3, 2–6, 7–6(7–1), 6–1
2006 Šveits Roger Federer Ameerika Ühendriigid Andy Roddick 6–2, 4–6, 7–5, 6–1
2007 Šveits Roger Federer Serbia Novak Djokovic 7–6(7–4), 7–6(7–2), 6–4
2008 Šveits Roger Federer Suurbritannia Andy Murray 6–2, 7–5, 6–2
2009 Argentina Juan Martín del Potro Šveits Roger Federer 3–6, 7–6(7–5), 4–6, 7–6(7–4), 6–2
2010 Hispaania Rafael Nadal Serbia Novak Djokovic 6–4, 5–7, 6–4, 6–2
2011 Serbia Novak Djokovic Hispaania Rafael Nadal 6–2, 6–4, 6–7(3–7), 6–1
2012 Suurbritannia Andy Murray Serbia Novak Djokovic 7–6(12–10), 7–5, 2–6, 3–6, 6–2]]
2013 Hispaania Rafael Nadal Serbia Novak Djokovic 6–2, 3–6, 6–4, 6–1
2014 Horvaatia Marin Čilić Jaapan Kei Nishikori 6–3, 6–3, 6–3
2015 Serbia Djokovic, NovakNovak Djokovic Šveits Roger Federer 6–4, 5–7, 6–4, 6–4
2016 Šveits Stan Wawrinka Serbia Novak Djokovic 6–7(1–7), 6–4, 7–5, 6–3
2017 Hispaania Rafael Nadal Lõuna-Aafrika Vabariik Kevin Anderson 6–3, 6–3, 6–4
2018 Serbia Novak Djokovic Argentina Juan Martín del Potro 6–3, 7–6(7–4), 6–3
2019 Hispaania Rafael Nadal Venemaa Daniil Medvedev 7–5, 6–3, 5–7, 4–6, 6–4
2020 Austria Dominic Thiem Saksamaa Alexander Zverev 2–6, 4–6, 6–4, 6–3, 7–6(8–6)
2021 Venemaa Daniil Medvedev Serbia Novak Djokovic 6–4, 6–4, 6–4
2022 Hispaania Carlos Alcaraz Norra Casper Ruud 6–4, 2–6, 7–6(7–1), 6–3
2023 Serbia Novak Djokovic * Daniil Medvedev 6–3, 7-6(7–5), 6–3

* Tennise rahvusvahelised juhtorganid lubasid Venemaa ja Valgevene mängijatel osaleda tennisevõistlustel, kuid mitte võistelda Venemaa ja Valgevene nimede või lippude all seoses 2022. aasta Venemaa invasiooniga Ukrainasse.

Vaata ka

USA lahtiste tennisemeistrivõistluste muud võistlused:

Suure slämmi turniiride meeste üksikmängu võitjate nimekirjad:

Austraalia lahtised
Prantsusmaa lahtised
Wimbledon
USA lahtised
Kõik turniirid

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!