PROFILBARU.COM

Toivo Kurmet (16. veebruar 1949 Tallinn – 13. juuli 2003 Rapla) oli eesti helilooja, muusik ja ärimees.

Toivo Kurmeti lapsepõlv möödus Tallinnas Pelgulinnas, kus nende pere elas Kolde puiesteel üürikorteris. Seal õppis ta Tallinna 17. keskkoolis. Kui pere kolis Männikule oma majja, jätkusid õpingud Tallinna 39. Keskkoolis. Ta osales Eesti NSV Riikliku Filharmoonia noorte heliloojate kursustel.

Tegevus muusiku ja heliloojana

Kevadel 1965 asutas ta ansambli Virmalised^[viide?] ja alates sügisest 1967 hakkas looma oma laule. Mitmed tema laulud said suure menu osaliseks, sealhulgas "Naer" Jaak Joala esituses. Esimeste laulude salvestamise korraldas saatesarja "Pobifo revüü" autor Jüri Lina Eesti Raadios 1968. aasta sügisel. Linti võeti "Üksinda" ja "Ainult sul". Helirežissöör oli Asta Kuivjõgi. Hilisemad laulud salvestas helirežissöör Vello Meier.

Kurmet laulis ka ise oma laule ning mängis Virmalistes rütmikitarri ja klahvpille. Tuntud džässpianist Tõnu Naissoo salvestas Virmalistega Kurmeti instrumentaalpala "Siis sulle meenub".

1968. aastal tegi Mark Soosaar Toivo Kurmetist lühifilmi "Lepatriinude lennutaja", mis jäi avaldamata.

1960. aastate lõpus sattus Kurmet vastuollu Nõukogude okupatsioonivõimuga. Novembris 1969 kuulas teda üle KGB.^[1] Sellest ajast alates hakati piirama tema esinemisvõimalusi. Jaanuaris 1969 oli Eesti Raadio muusikasaate "Pobifo revüü" toimetaja Jüri Lina saavutanud Riias riikliku plaadifirmaga Melodija kokkuleppe ansambli Virmalised kahe väikese nelja lauluga heliplaadi avaldamiseks, kuid need plaadid keelustas EKP Keskkomitee kultuuriosakond.

1. aprillil 1972 õnnestus Kurmetil koos Virmalistega esineda Eesti Televisioonis, kuid pärast seda piirati ansambli loomingulist tegevust veelgi. Virmalised läksid laiali 1977. aastal.

Toivo Kurmet oli sunnitud Eestist lahkuma. Ta abiellus väliseestlasega, mis võimaldas tal 1979. aasta sügisel emigreeruda Rootsi. Seal jätkas ta muusika kirjutamist ja avaldamist. Kaks plaati ilmus Stockholmis aastatel 1980 ("Virmalised") ja 1983 ("The Borealis", To the People of Earth with Love). Tema muusikat mängiti ka Soome Raadios.

Sügisest 1986 elas Kurmet Saksamaal ja töötas Hamburgis muusikaprodutsendina. Seal kirjutas ta rohkelt figuratiivset meloodilist muusikat. Tema väljapaistvamad helindid on "Angelique" (plaadil "Kaastunde dimensioonid") ja "Nostalgia" (plaadil "Muusikavooluses").

Kurmeti eksiilis loodud muusika on Eestis vähe tuntud, kuid seda on populariseerinud kirjanik ja muusikaprodutsent Jüri Lina. Ta peab Toivo Kurmetit hiilgavaks meloodiate meistriks.

Toivo Kurmeti eestikeelne laululooming on koondatud kahele laserplaadile Virmaliste esituses ("Tund aega "Virmalistega"", 2004 ja "Tagasivaade", 2006). Samuti on plaadistatud valimik tema parematest instrumentaalteostest ("Kaastunde dimensioonid", Stockholm, 2004; "Visioonid", Stockholm, 2006). Septembris 2008 ilmunud laserplaadil ”Muusikavooluses” (Stockholm, 2008) esitavad rootsi, saksa ja eesti muusikud ning lauljad tema instrumentaallugusid ja ingliskeelseid laule. Nii esitab rootsi poplaulja Lizette Pålsson kuus Toivo Kurmeti laulu. Plaadil on avaldatud ka lugu "Flying Away" Urmas Alenderi esituses. Kurmeti instrumentaalpalu esitavad Attila Publik ning rootsi muusik ja helilooja Pär Lindh. Selle plaadi avaldamise puhul andis Kanal 2 uudistesaates "Reporter" 8. oktoobril 2008 eetrisse pikema reportaaži Toivo Kurmetist.

Salvestamisel oli album "Illusioonide labürindis".

Rootsi klahvpillimängija Attila Publiku esituses on Göteborgis salvestatud Kurmeti 40-minutiline "Fragmentaarne sümfoonia", mis ilmus heliplaadil 16. veebruaril 2015, helilooja 66. sünniaastapäeval.

2007. aasta Eesti Noorte Tantsupeo kavva võeti ka Kurmeti figuratiivne teos "Labolore".

Toivo Kurmeti muusikalisest pärandist on Jüri Lina teinud dokumentaalfilmi "Meloodiate lummuses", mis sisaldab haruldasi arhiivimaterjale Eestist ja Rootsist. Film esilinastus Tallinnas 3. juunil 2013.

Soomes, Rootsis, Taanis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Rumeenias on toimunud Toivo Kurmeti muusika õhtuid^[viide?]. Juulis 2009 kandis Malden Young Strings Orchestra George Steveni juhatusel Londonis esimest korda inglise publikule ette Toivo Kurmeti teose "Suveaimus".

Briti dirigent ja muusikaasjatundja George Steven on öelnud: ”Toivo Kurmeti muusika mõjub värske tuulepuhanguna. Ma leian, et eestlased peaksid tema üle uhked olema, ja ma olen veendunud, et nad hakkavad tema loomingut mängima. Tema muusika on moodne, kuid sugugi mitte disharmooniline. See haarab kohe kaasa ja jääb kauaks meelde. Ma paraku ei kohtunud helilooja Kurmetiga Eestis viibides. Nüüd võin temaga kokku puutuda vaid ta muusikat kuulates.” (Intervjuust Vikerraadios.)

Helilooja ja muusikaasjatundja Valter Ojakäär ütles oma intervjuus: "Ma olin kuulanud Toivo Kurmeti laule, mida Joala väga kiitis, ja need olid head laulud." (Eesti Päevaleht, 23. veebruar 2008.)

Toivo Kurmet lõi muusika Jüri Lina dokumentaalfilmile "Sula-aasta" (1988), tema muusikat on kasutatud Lina filmides "Valgusetoojad" (2005), "Hermese varjus" (2009), "Täitmatu Uroboros" (2011), "Jõuproov" (2012), "Jaanuse efekt" (2015) ja Eesti Televisioonile tehtud luulelavastuses "Äratundmine" (1993). Ta kirjutas muusika Jüri Sillarti telefilmile "Victoria" (1994). Tema muusikat sisaldab ka laserplaat Jüri Lina lastelavastusega "Eesti muinasjutud" (Tallinn 1992, Stockholm 2006).

Märtsis 2008 paigutati Tallinnas Rock Café auseinale Wall of Fame Virmalistele pühendatud rokitäht (Ôhtuleht).

6. oktoobril 2012 avati Raplas Toivo Kurmeti mälestuspink. Sel puhul tegi Vahur Kersna temast telesaate "Iga pink räägib loo: 7 | Toivo Kurmet", mis oli Eesti Televisiooni kavas 27. oktoobril 2012.^[2]

Tegevus ettevõtjana ja süüdistus riisumises

Kevadel 1990 naasis Toivo Kurmet kodumaale, kus hakkas tegelema ettevõtlusega. Ta asutas firma Eesti Kaubakompanii, mille tegevus keskendus Raplasse. Detsembris 1991 kanti tema firma arvele panga eksituse tõttu Leedust summa suuruses 189 miljonit rubla. Kurmet kulutas saadud summad vahendustegevuseks, Rapla poolelioleva kultuurikeskuse ehituse rahastamiseks ja Raplasse filmilinnaku kavandamiseks. Kumbki tema arendusprojektidest ei saanud edukalt lõpule viidud. Hiljem üritas ta nende jaoks lisaraha hankida rahamängu "Kuldne ring" abil.

1994. aastal avastas Eesti Pank, et Kurmeti firmale lõplikult 21. jaanuaril 1992 üle kantud raha oli määratud tegelikult NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklikule Arveldusvalitsusele ja oleks tulnud tagastada. Vastavalt sellele algatas politsei 1996. aastal Kurmeti vastu süüasja seoses riigi raha riisumisega.

Kurmet ise eitas sihilikku tegevust talle mittekuuluva raha omastamisel, rõhutades, et tema arvates oli tegu oodatud ülekandega Leedu äripartneritelt.

Rapla Maakohus mõistis ta kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks, kuid prokuratuur nõudis süüdimõistvat otsust ja edasikaebuse peale süüasja arutanud Rapla ringkonnakohus mõistis Kurmeti riigi vara riisumises süüdi.

Ta kaebas süüdimõistva kohtuotsuse edasi riigikohtusse, mis saatis asja arutamiseks tagasi Rapla ringkonnakohtusse. Kui Kurmet enam süüasja arutamisele kohtusse ei ilmunud, kuulutati ta veebruaris 1998 tagaotsitavaks. Aastal 1999 hakkas teda otsima Interpol. Kurmeti tabas Rootsi politsei detsembris 1999 ja teda hoiti pool aastat enne Eestile välja andmist Stockholmi eeluurimisvanglas.

Eestis pidi Toivo Kurmet kandma kolmeaastast vanglakaristust algul Rummu vanglas. Skandaali põhjustas asjaolu, et Rootsi vanglas viibitud poolt aastat keelduti Eestis arvestamast karistusaja hulka. Kurmeti vabastamist taotlesid edutult paljud välismaalased ja väliseestlased eesotsas Jüri Lina ja Kurmeti advokaadi Henning Wittega.

Mitmed Toivo Kurmeti süüasjaga tutvunud välisriikide juristid (sealhulgas ka ülal mainitud Henning Witte) on leidnud, et Kurmeti süüasja ei menetletud korrektselt.

Pärast vanglast vabanemist jäi Kurmet raskesti haigeks. Ta oli vabastatud ennetähtaegselt, kuid tal ei lubatud riigist enne 2003. aasta juuli lõppu lahkuda. Ta kavatses Eestist jäädavalt emigreeruda, kuid suri raske haiguse tõttu 54-aastaselt 13. juulil 2003 Rapla haiglas.