Tartu Ülikooli õigusteaduskond on Tartu Ülikooli instituut, kus õpetatakse õigusteadust. Kui ülikooli asutamise aastatel oli see üks ülikooli neljast algsest teaduskonnast, siis alates 2016. aastast kuulub õigusteaduskond sotsiaalteaduste valdkonda.[1]
Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas saab õppida nii Tartus (Näituse 20 ja Näituse 13a) kui ka Tallinnas (Kaarli pst 3). Õigusteaduskonna Tallinna osakond loodi 2002. aastal, mil varasem Õigusinstituut liideti Tartu Ülikooliga.[1]
Tartu Ülikoolis on võimalik õigusteadust õppida kõigil kolmel õppeastmel: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Lisaks annab õigusteaduskond õigusalast täiendusõpet.[1]
Struktuur
Õigusteaduskond on jagatud õigusvaldkondade järgi osakondadeks, kus iga osakonna ülesanne on korraldada oma valdkonna ainete õppetööd. Üldosakonna peamine eesmärk on toetada kõikide teiste osakondade tööd.[1]
Õigusteaduskond tegeleb Eesti juristide väljaõpetamisega.
Õppetöös tehakse koostööd selliste Eesti justiitsinstitutsioonide ja -ühendustega nagu Riigikohus, Justiitsministeerium ja Eesti Advokatuur. Samuti tehakse koostööd paljude Euroopa ülikoolide õigusteaduskondade ja uurimiskeskustega.[1]
Bakalaureuseõpe
Bakalaureuseõpe on mõeldud õigusalase baashariduse omandamiseks. Kui loengutes õpitakse tundma eri õigusvaldkondade aluspõhimõtteid, siis seminarides omandatakse õigusaktide tõlgendamise ja praktilise rakendamise oskus.[1]
Bakalaureuseõppekava kogumaht on 180 Euroopa ainepunkti (EAP), mis hõlmab nii auditoorsest kui iseseisvast õppetööd. 180 ainepunktist moodustavad 144 EAP-d kohustuslikud ained, 12 EAP-d valikained, 18 EAP-d vabaained ja 6 EAP-d bakalaureuseeksam.[1]
Magistriõpe
Magistriastmes antakse alusteadmisi õpingute jätkamiseks doktoriõppes ning omandatakse oskused, mis võimaldavad töötada juristi kõrgtaset eeldavatel ametikohtadel (kohtunik, prokurör, advokaat).[1]
Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas on kolm magistriõppekava:
õigusteaduse õppekava (120 EAP-d, eesti keeles),
IT-õiguse õppekava (60 EAP-d, inglise keeles),
rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste õppekava (120 EAP-d, inglise keeles).[1]
Doktoriõpe
Doktoriõpe valmistab ette nii õppejõu ja teadlase tööks kui ka erialaseks karjääriks väljaspool akadeemilist ringkonda. Doktoriõppe maht on 240 EAP-d, millest õpingud moodustavad 60 EAP-d ja teadustöö 180 EAP-d. Doktoriõpingud koosnevad erialaainetest, valikainetest ja vabaainetest. Lõpetamisel antav kraad on filosoofiadoktor (õigusteadus).[1]
Juhtimine
Direktor ja asedirektorid
Õigusteaduskonna nõukogu valib direktori kolmeks aastaks. 2019. aastast on õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits. Õigusteaduskonna direktor määrab omakorda ametisse asedirektorid. 2023. aasta seisuga on asedirektorid Katre Luhamaa ja Marju Luts-Sootak.[2]
Nõukogu
Nõukogul on õigusteaduskonnas kõrgeim otsustusõigus. Lisaks direktorile kuuluvad nõukogu koosseisu asedirektorid, töökorralduslike üksuste juhid ning doktoriõppe, IT-õiguse ja rahvusvahelise õiguse ning inimõiguste programmijuhid, akadeemiliste töötajate esindajad ja üliõpilasesindajad.[1]
Valitsus
Valitsusse kuuluvad õigusteaduskonna direktor ja asedirektorid ning töökorralduslike üksuste juhid. Valitsuse peamine eesmärk on direktorile nõu anda.[1]
Erialaorganisatsioonid
ELSA Estonia
ELSA Estonia on osa rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni The European Law Students' Association võrgustikust, mis ühendab 44 Euroopa riiki ja umbes 370 ülikooli koos 51 000 õigusteaduse üliõpilasega.[3]
Organisatsiooni eesmärk on panustada õigusharidusse, edendada üksteisemõistmist ning rahvusvahelist koostööd õigusteaduse üliõpilaste vahel. ELSA Estonia jaotub kohalikeks osakondadeks ELSA Tallinnaks ja ELSA Tartuks.[3]
Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit
Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit (EÕÜL) on mittetulunduslik ühendus, mille asutasid 2006. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilased eesmärgiga avardada silmaringi ning täiendada akadeemilist haridust. EÕÜL korraldab õigusteemalisi üritusi koos advokaadibüroode ja riigiasutuste esindajatega.[4]
