Liivimaa kuningasMagnus vojevood Ivan Petrovitš Jakovlev okolnitši Vassili Umnõi-Kolõtšev bojaar Ivan Jakovlev-Zahharjin suurtükiväeülem vürst Juri Tokmakov[1]
Tallinna piiramine oli 7 kuu jooksul (1570–1571) Moskva tsaaririigi vasalli, Liivimaa kuningaMagnuse ja teda toetanud Moskva tsaaririigi vägede sõjaline Tallinna linna ebaõnnestunud vallutuskatse.
Moskva tsaariIvan Julma juurest, Liivimaa kuningana, Liivimaale tagasi saabunud Magnus liikus läbi Tartu Põhja-Eestisse. Magnus lubas 1561. aastal Rootsi kuningale truudust vandunud Tallinna linnale allumise eest privileege, kuid linn keeldus alistumast.
Linna piiramiseks ehitati linnamüüri vastu puidust piiramistornid, millelt pommitati linna, mille linnakaitsjad vastasid sagedaste väljatungidega linnast ja nende hävitamisega. Kuna linna pommitamine ei andnud tulemusi ning linna kaitserajatised olid ületamatud, siis piirdus linna piiramine pommitamise ja linna ümbruste alade riisumisega.
Piiramise ajal, mihklipäeval saatis Rootsi kuningas piiratavale linnale Kalmarist ja Soomest appi 2 laevastikku, mis asusid Tallinna reidile ja ei lasknud täielikult sisse piirata Tallinna linna ning katkestada varustuse toimetamist linna.
16. oktoobril tuli linna piirajaile lisavägesid vene opritšnikute, oletatavasti 4000–5000-meheline lisavägi bojaar Ivan Jakovlev-Zahharjini ja okolnitši Vassili Umnoi-Kolõtševi juhtimisel, mis enne rüüstas Harjumaal[1], kes tegid samuti ettepaneku Tallinna linnale alistuda kuningas Magnusele[3]..
„"16. oktoobril tuli veel suur jagu Moskoovia väge, keda opritšnikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest moskoviitidest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära."“
1571. aasta 12. jaanuaril saabus piirajatele veelgi lisavägesid koos suurte kahurite ja mortiiridega. 13. jaanuaril ehitati suure külmaga linnale veelgi lähemale kantsid ja pommitasid neilt linna suurte kivikuulidega (16 ja 25 naelaste kuulidega), kuid tekitasid Tallinnale vähe kahju.
1571. aasta 17. jaanuaril 1571 kasutasid Vene väed hõivatud Jaani seegi positsiooni ning tulistasid seegihoone paksude müüride tagant linna, linna kaitsjad tungisid aga samal õhtul seegini, vallutasid selle ja tegid vaenlasele soodsa tugipunkti maatasa[4].
1571. aasta 2. märtsil tegid tallinlased väljatungi linnast ning kokkupõrkes lõid piirajate salku, kui võitluses langesid ka tallinlastest noor Elert Kruse, üks Buddenbrockidest, Wrangellidest ja palju teisi.
30 nädalat kestnud piiramine jäi tulemusteta ning Magnuse väed ja moskoviidid lahkusid Tallinna alt 16. märtsil 1571, Vene väed suundusid Narva suunas, Magnuse väed aga Põltsamaa suunas.
↑Русские акты Ревельскаго городского архива. Изд. Археографическою коммисс. под ред. Александра Барсукова. Санкт-Петербург: Тип. А. Катанскаго, 1894, стр 193/194
.svg){kind=small}
