Standardrööpmeline raudtee (ka standardne rööpmelaius, normaalrööpmeline raudtee, raudtee normaallaius) on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööpmelaius on 1435 mm (4 jalga 8½ tolli).[1]
Tegemist on maailmas kõige enam kasutatava rööpmevahega rongide liiklemiseks ehitatud rööbasteega, hinnanguliselt umbes 60% raudteedest maailmas on standardse rööpmelaiusega. Sel põhjusel loetakse nimetatud rööpmelaiust omamoodi maailmastandardiks.[1]
Standardrööpmelisest raudteest kitsama rööpmelaiusega raudtee (väiksem kui 1435 mm) on kitsarööpmeline raudtee. Standardrööpmelisest raudteest laiema rööpmelaiusega raudtee (suurem kui 1435mm) on laiarööpmeline raudtee.[1]
Standardrööpmeline raudtee Eestis
Eestis ei ole praegu standardrööpmelisi raudteid.
Ajalugu
Kui Saksa väed vallutasid 1941. aastal Eesti, naelutati sama aasta sügisel umbes kolme kuu jooksul kõik laiarööpmelised raudteed ümber standardrööpmeliseks. Kogu Nõukogude vägede taganemisest järgijäänud veerem anti Soomele, kus säilis laiarööpmeline raudtee. Eesti raudteele toodi uus veerem.
Uued raudteed ehitati juba standardrööpmelistena (näiteks raudtee Jõhvi jaamast Ahtme küla maadele rajatavale kaevandusele ja õlitehasele). Ka mõni kitsarööpmeline raudtee naelutati ümber standardrööpmeliseks (näiteks 900 mm raudtee Viivikonna kaevandusest Vaivara jaamani. Sealt läks raudtee Türsamäe õlitehaseni, mis asus praeguste Sillamäe tehaste maa-alal).
Kui Nõukogude väed vallutasid 1944. aastal Eesti, naelutati põhiosa standardrööpmelistest raudteedest ümber 1524 mm laiarööpmeliseks raudteeks sama aasta sügisel umbes kolme kuu jooksul. Keila–Haapsalu raudtee ja osa Tallinna–Pääsküla raudteest jõuti ümber naelutada aprilliks 1945.
Tulevik
Rail Baltic kavandatakse kas täielikult või osaliselt standardrööpmelise raudteena, sealhulgas ka Eestis.
Vaata ka
Viited
