Riia keskraudteejaam aastal 2008. Arhitektid V. Kuzņecovs ja V. CipūļinsRiia keskraudteejaama jaamahoone 19. sajandi lõpus. Arhitekt Johans Daniels FelskoVaade raudteejaamale Läti teaduste Akadeemia hoonestRiia keskvaksali perroonidVaade perroonidelt vaksali peahoone poole
Riia keskraudteejaam (lätiRīgas Pasažieru stacija) on raudteejaamLätisRiia kesklinnas. Jaamahoone asub aadressil Stacijas laukums 2.
Tehnopargi B-pargis on viis teed elektrirongidele, samuti asub seal ka elektrirongide remonditsehh. C-pargis on 17 teed, millel seisavad kaugsõidurongid. D-pargis asub vagunite remonditsehh ja E-pargis on kaheksa teed diiselrongidele.
Ajalugu
Raudteejaama hakati ehitama 1858. aastal seoses Riia–Daugavpilsi raudtee rajamisega. Et aga Daugavpilsi raudteejaama läbis rahvusvaheline rongiliiklus, oli sealne raudteejaam algul tähtsam. Algul kandis jaam Riia Dünaburgi raudteejaama nime, aga nimetati ümber Riia I raudteejaamaks, kui valmis Torņakalnsi raudteejaam.[2]
Jaamahoone ehitati arhitekt Johann Felsko projekti järgi ning see valmis 1861. aastal.[3] Algul oli jaamas vaid neli teed ja kaks perrooni. 1885. aastal jaamahoonet laiendati. Ajalooline jaamahoone lammutati 1950. aastatel. Aastal 1889 rajati sinna õigeusu kabel, mis lammutati aastal 1925. Aastal 1892 hakkas raudteejaam teenindama ka Pihkva–Riia raudteed.
Aastal 1902 koostati Riia raudteede võrgustiku arenguplaan, milles nähti ette, et kõik Riia rongid väljuvad Riia keskvaksalist. Selle põhjusteks olid Riia keskvaksali lähedus Riia kesklinnale ja lähedal asuv Riia kaubajaam, mis võimaldas Riia keskjaama kasutada üksnes reisijaamana. Ka oli silla rajamine üle Daugava aastal 1872 muutnud vaksali juba Riia–Jelgava raudtee lõppjaamaks (varem oli selleks Torņakalnsi raudteejaam). Aastaks 1914 oli plaan suuremas osas teostatud – rajatud olid ühendusteed Riia tähtsamatele tänavatele, ka oli valminud uus raudteesild üle Daugava jõe. Plaani lõpliku teostamise rikkus aga alanud Esimene maailmasõda.
Riia-Bolderaja raudtee valmimisel asus selle lõppjaam Rīga II praeguse raudteejaama kõrval. Selle jaama teed olid Riia-Daugavpilsi raudtee teedest kõrgemal. Hiljem jakkas see jaam teenindama ka Tukumsisse ehitatud raudteed. Aastal 1914 selle jaama hooned likvideeriti, lõplikult ühendati see jaam Riia keskvaksaliga aga Esimese maailmasõja järel.[4]
Läti iseseisvumise järel hakkasid jaama kasutama ka rahvusvahelised reisirongid. 15. veebruaril1921 algas rongiliiklus Riia ja Kaunase vahel, 26. veebruaril, aga Riia ja Berliini vahel (Königsbergi kaudu). Hiljem avati veel rongiliin Tallinnast Berliini, mis läbis Riiat, Kaunast ja Varssavit. Selle liini rongidel olid vagunid, mis ühendati Berliinis sealt Pariisi sõitvate rongide külge.
Aastal 1937 valmis projekt vana jaamahoone lammutamiseks ja uue rajamiseks, aga sõja tõttu realiseeriti see projekt alles 1950. aastatel. Tööd kestsid kuni aastani 1965, ent hoone esimene korrus, kus asusid ruumid reisijatele, tehnoruumid ja teenindussaal, avati juba aastal 1960, hiljem valmisid veel postkontor ja kaugrongide kassa. Samuti valmis hiljem Riia keskvaksali kellatorn, mis rajati veetornina. 1970. aastatel sai jaamahoone elektroonilise tabloo.[5]
Aastail 2002–2003 ehitas ettevõte Linstow Varner vaksalisesise väljaku ümber. Vana veetorni asemele rajati uus 43 meetri kõrgune kellatorn, ka rajati väljaku äärde kaubanduskeskus Origo, mis ühendati jaamahoonega. Ka rajati sinna ruumid Stockmanni kaubamaja jaoks.
