Rahvusvaheline terrorism on terrorism, mis hõlmab rahvusvaheliste tagajärgedega intsidente.[1] Rahvusvahelisel terrorismil ei ole aga ühtset määratlust, kuna sõnale "terrorism" ei ole leitud definitsiooni, mis oleks rahvusvaheliselt üldiselt heaks kiidetud.[2] Rahvusvaheline terrorism on väga subjektiivne: keegi kes on ühe riigi arust terrorist, võib teise riigi jaoks olla vabastaja.[3] Ameerika Luure Keskagentuuri definitsiooni kohaselt on rahvusvaheline terrorism selline terrorism, mis toimub välisriikide valitsuste või organisatsioonide toel ja/või suunatud teiste riikide rahvaste, institutsioonide või valitsuste vastu.[4]
Rahvusvaheline terrorism on oma sisult poliitiline.[5]
Rahvusvaheline terrorism kui terrorism mis ületab riikide vahelisi piire eristub terrorismist mis toimub ühe riigi siseselt ning just rahvusvaheline terrorism on üha laiemalt levimas.[3]
Etümoloogia
Sõna "terrorism" tuleneb prantsuskeelsest sõnast terrorisme, mis omakorda tuleneb ladinakeelsestest sõnadest terror ('suur hirm', 'õud') ja terrere ('hirmutama').
Terroriakti olemus. Terrorism hõlmab kuritegelikke, ebaseaduslikke, poliitiliselt õõnestavaid ja anarhistlikke akte – piraatlust, õhusõidukikaaperdamist, pantvangide võtmist ja muid poliitilist laadi õigusrikkumisi. Tavalisemateks terroriakti läbiviimise meetoditeks on vägivallaga ähvardamine/selle kasutamine, muuhulgas inimrööv, pantvangide võtmine ning üksik- ja massimõrv.
Toimepanijad. Toimepanijateks võivad olla nii riigid, üksikisikud kui ka rühmitused.
Eesmärgid. Riikliku toetusega terrorismi eesmärgiks on sageli poliitilise võimu geograafiline laiendamine. Tihti on eesmärgiks ka ebaseaduslike äritehingute jõutamine.
Ajendid ja plaanitavad tulemused. Kõige sagedamini on loodetavad kohesed tulemused hirm, surve avaldamine, radikaalne poliitiline muutus ning abinõud, mis seavad ohtu süütute osapoolte põhilised vabadused. Lõplik eesmärk on tavaliselt selliste poliitiliste nõuete rahuldamine, mida rühm enda arvates ei suuda saavutada tavapäraseid poliitilisi, majanduslikke või sõjalisi teid kasutades.
Rünnakuobjektid. Terroriaktide objektideks on inimesed ja vara (nii riigi- kui ka eravara), ent põhitähelepanu all on riigipead, diplomaadid, riigiametnikud, firmajuhid ning mittesõjalisi või rahuvalveülesandeid täitvad sõjalised sihtmärgid.
Ajalugu
Terrorism ulatub tagasi antiikaega, kuid olulise rahvusvahelise probleemina ilmnes ta 1960. aastatel[3] ning levis kiiresti 1970. ja 1980. aastatel. Kui 1970. aastatel registreeriti 4051 rahvusvahelist terroriakti, milles hukkus kokku 5840 inimest, siis 1980. oli juhtumeid 5751 ja neis hukkus 11 601 inimest. 1990. aastatel oli rahvusvahelisi terrorismi juhtumeid 3827, milles hukkunuid oli 20 163. Aastatel 2000–2004 oli rahvusvahelisi terroriakte 1845 ja neis sai surma 15 446 inimest.[6]
Rahvusvaheliste terroriaktide peamiseks toimumispaigaks 1970. aastatel oli Euroopa ning 1980. aastatel Lähis-Ida. Enne seda kui toimusid 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud, eirasid Ameerika Ühendriigid aastaid võimalust, et seal võiks toimuda mõni suurem terroriakt, kuid tänapäeval on seal rahvusvaheliste poliitiliste eesmärkidega terroriaktid üha kasvanud.[4] Uus ja järjest suureneva ohtlikkusega terrorismi liik on kõrgtehnoloogiline terrorism, mille relvade alla kuuluvad tuumarelvad, laserid, radioaktiivsed lõhkeained, bioloogilised viirused ja vahendid millega sekkuda infosüsteemidesse ja neid hävitada.[7]
↑Statements about Terrorism 1982. Wolgfang, Marvin E (toim.) The Annals of the American Academy of Political and Social Science: International Terrorism. p.13. Beverly Hills: Sage Publications Inc
↑2011.The Routlegde Handbook of Terrorism Research. p.39. Oxon: Routledge
↑ 3,03,13,21993.World Politics: Trend and Transformation p.462.(Fourth Edition). New York: St. Martin’s Press
↑ 4,04,14,22001. Terrorism: Tänapäeva suurim oht vabadusele. p.18. Tallinn: Ersen
↑2004. Introduction to Research on National and International Terrorism: Threats, Countermeasures and Challenges to the Civil Society P.29. Turu: Åbo Akademi University
