|
See artikkel on Venemaa keisririigi autasust; Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni ordeni kohta vaata artiklit Aleksander Nevski orden.
|
Püha Aleksander Nevski orden, ametlikult Keiserlik Püha vürst Aleksander Nevski orden (vene keeles Орден Святого Александра Невского, ametlikult Императорский Орден Святого Благоверного Князя Александра Невского) oli Venemaa keisririigi kõrge autasu aastatel 1725−1917.
Ajalugu
Ordeni asutas keisrinna Katariina I 21. mail (ukj 1. juunil) 1725, aga selle asutamist plaanis juba Peeter I. Autasu nimetati vürst Aleksander Nevski järgi. See oli Püha Andreas Esmakutsutu ordeni (1698) ja Püha Katariina ordeni (1714) järel Venemaa vanuselt kolmas orden.
Ordenil oli üks klass ja sellega autasustati Venemaa kodanikke, kes oli teeninud auga oma riiki. Sellega autasustati peamiselt poliitikuid ja sõjaväelasi.
Peeter I oli ordenit kavandanud puhtsõjalisena, aga Katariina I hakkas seda välja andma ka tsiviilisikutele. Ta andis selle oma tütre Anna Romanova pulmade puhul 18 isikule, kelle hulgas ei olnud riigi kõige väljapaistvamaid inimesi. Sõjaväelastest autasustati sellega valdavalt kindralmajoreid ja kindralleitnante. Kuid juba sama aasta 30. augustil (ukj 10. septembril) autasustas Katariina I sellega veel 21 juba märksa tähtsamat inimest, sealhulgas iseennast, Poola kuningat August II ja Taani kuningat Frederik IV-t ning mitte ühtki kindralmajorit. Sellest alates kujunes tavaks, et madalama kui kindralleitnandi auastmega sõjaväelasele Püha Aleksander Nevski ordenit ei anta. XX sajandi alguses oli autasu Venemaa ordenite süsteemis kõrgel kohal: sellest kõrgemad olid vaid Püha Andreas Esmakutsutu ja Püha Vladimiri I klassi ordenid.
Katariina I andis Püha Aleksander Nevski ordeni umbes 300 inimesele, Katariina II veel umbes 250-le. Paul I võttis 1797 vastu ordeni statuudi ja kirjelduse. Napoleoni sõdade ajal anti see orden 48 inimesele. Kokku pälvis selle kuni oktoobripöördeni 3674 inimest. Kõige rohkem − 105 korda − anti seda ordenit välja Esimese maailmasõja ajal 1916. aastal. Ordeni väljaandmine lõpetati pärast oktoobripööret.
Dünastiline orden
Pärast 1917. aastat on ordenit mitteametlikult andnud Romanovite dünastia pea. Suurvürstinna Maria Romanova, kes on dünastia praegune pea ja on selle ordeni ka ise saanud, autasustas sellega 27. jaanuaril 2006 Smolenski metropoliiti Kirilli, kes hiljem sai Kirill I nime all kogu Venemaa patriarhiks.
Tuntud kavalere
Baltisakslased
- 1725 Hermann Johann Bohn (1672−1743), kindral en chef, Liivimaa kindralkuberner
- 1725 Peter von Sivers (1674−1740), admiral
- 1726 krahv Burchard Christoph von Münnich (1683−1767), kindralfeldmarssal
- 1726 krahv Gustav Reinhold von Löwenwolde (1693−1758), ülemõuemarssal
- 1730 Ernst Johann von Biron (1690−1772), Kuramaa hertsog
- 1730 Casimir Christoph von Brackel (1686−1742), Kuramaa hertsogi kantsler
- 1795 Friedrich Karl von Wulf (1723−1798), kindralporutšik
- 1807 Magnus Gustav von Essen (1758−1813), kindralleitnant
- 1814 Friedrich von Löwis of Menar (1767−1824), kindralleitnant, Liivimaa maamarssal
- 1831 vabahärra Karl Magnus von der Pahlen (1779−1863), ratsaväekindral, Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner
- 1840 Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (1778−1852), admiral
- 1849 krahv Joseph Carl von Anrep-Elmpt (1796−1860), ratsaväekindral
- 1853 vabahärra Georg Otto Wilhelm von Meyendorff (1794−1879), ratsaväekindral, ülemtallmeister
- 1877 parun Nikolai Karl Gregor von Krüdener (1811−1891), jalaväekindral
- 1885 Woldemar Johann von Nottbeck (1825−1894), jalaväekindral
- 1889 parun Georg Friedrich Karl von Staal (1822−1907), tõeline salanõunik
- 1897 Nikolai Alexander von Schulmann (1828−1900), jalaväekindral
- 1901 vabahärra Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars (1844−1929), ratsaväekindral
Vaata ka
Välislingid
