Romanovid

Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia vapp

Romanovite dünastia rajaja oli Mihhail I Fjodorovitš Romanov. Maakogu (Zemski Sobor) valis ta Venemaa valitsejaks vkj 21. veebruaril/ukj 3. märtsil 1613, kui ta oli 16-aastane. Vkj. 11. juulil/ukj 21. juulil 1613 krooniti ta Moskva Kremlis Uspenski katedraalis tsaariks.

Romanovid

Mihhail Romanov

Peeter I

Jelizaveta Petrovna

• Mihhail I Fjodorovitš (1613–1645); oli abielus kaks korda.
  • Esimene abikaasa oli Marija Vladimirovna Dolgorukaja, kes suri 7. jaanuaril 1626.
  • Teine abikaasa oli Jevdokija Lukjanovna Strešneva (elas 1608 – 18. august 1645). Sellest abielust, millest sündis 10 last, põlvnesid kõik tulevased Romanovid.
  • Aleksei Mihhailovitš ehk Aleksei I.
• Aleksei I (1645–1676); oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa oli Marija Miloslavskaja (1624–1669). Abielust sündisid
  • Dmitri Aleksejevitš (1648–1649)
  • Jevdokija Aleksejevna (1650–1712)
  • Marfa Aleksejevna (1652–1707)
  • Aleksei Aleksejevitš (1654–1670), Vene tsaaritrooni kandidaat ja Poola kuningatrooni kandidaat Jan II Kazimierzi järel, kuid suri viimasest varem
  • Anna Aleksejevna (1655–1659)
  • Sofia Aleksejevna (1657–1704)
  • Jekaterina Aleksejevna (1658–1718)
  • Marija Aleksejevna (1660–1723)
  • Fjodor III (1661–1682), Vene tsaar aastatel 1676–1682
  • Fedosja Aleksejevna (1662–1713)
  • Simeon (1665–1669)
  • Ivan Aleksejevitš ehk Ivan V (1666–1696), Vene tsaar aastatel 1682–1696. Abielust Praskovia Saltõkovaga sündisid
    • Anna Ivanovna ehk Anna I
    • Jekaterina Ivanovna (1691–1733); abiellus Karl Leopold von Mecklenburgiga, abielust sündis
      • Anna Leopoldovna; abiellus Anton Ulrich von Braunschweig-Wolfenbütteliga, abielust sündis
        • Ivan VI
  • Jevdokija Aleksejevna (1669–1669)
  • Teist korda abiellus Aleksei Mihhailovitš 1671. aastal Natalja Kirillovna Narõškinaga (1651–1694). Abielust sündisid
  • Pjotr Aleksejevitš ehk Peeter I (1672–1725)
  • Natalja Aleksejevna (1673–1716)
  • Fjodora Aleksejevna (1674–1677)
• Peeter I (1682–1725)
  • Esimene abikaasa oli Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina (1669–1731) Lopuhhinite suguvõsast
    • Poeg Aleksei Petrovitš Romanov abiellus Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbütteliga, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstiriigi printsessiga, kelle õde Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel oli abielus Karl VI-ga (Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja). (Charlotte Christine ei läinud üle vene õigeusku, vaid jäi luteri usku ja kasutas oma sünnijärgset nime.)
      • tütar (1714. aastal)
      • poeg Pjotr Aleksejevitš ehk Peeter II (1715–1730)
  • Teine abikaasa oli Marta Elena Skawronska ehk Katariina I. Abielust sündisid
    • tütar Jelizaveta Petrova, hilisem keisrinna Jelizaveta Petrovna Romanova
    • tütar Anna Petrovna Romanova, kes abiellus Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Friedrichiga (Schleswig-Holstein-Gottorf)
• Katariina I (1725–1727)
• Peeter II (1727–1730)
• Anna I (1730–1740)
• Ivan VI (1740–1741)
• Jelizaveta Petrovna (1741–1762) suri lastetuna.

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia

Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad aastatel 1761–1917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Ta päris Vene trooni, sest tema ema oli Peeter I tütar Anna Petrovna Romanova. Dünastiast pärineb ka viimane Venemaa keiser Nikolai II.

Nikolai I

Aleksander III

Nikolai II

• 1762–1796 Katariina II (1729–1796), snd Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste; abiellus Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichiga (keisrina Peeter III)
  • poeg Pavel Petrovitš (keisrina Paul I)
  • tütar Anna Petrovna (1757–1759)
• 1796–1801 Paul I; tema esimene abikaasa (1773–1776) oli Natalja Aleksejevna (snd Wilhelmina Luisa von Hessen-Darmstadt (1755–1776)), kes suri sünnitamisel; abiellus teist korda 1776. aastal Maria Fjodorovnaga (1759–1828) (snd Sophia Dorothea Augusta Luisa, Württembergi printsess)
  • Aleksandr Pavlovitš (1777–1825; keisrina Aleksander I)
  • suurvürst Konstantin Pavlovitš (1779–1831)
  • suurvürstinna Aleksandra Pavlovna (1783–1801), abiellus Austria ertshertsogi Joseph Anton Johanniga
  • suurvürstinna Jelena Pavlovna (1784–1803)
  • suurvürstinna Jekaterina Pavlovna (1788–1819)
  • suurvürstinna Olga Pavlovna (1792–1795)
  • suurvürstinna Anna Pavlovna (1795–1865)
  • suurvürst Nikolai Pavlovitš (1796–1855; keisrina Nikolai I)
  • suurvürst Mihhail Pavlovitš (1798–1849)
• 1801–1825 Aleksander I, abiellus Badeni printsessi Luise Maria Augustaga (1779–1826; õigeusku ristituna Jelizaveta Aleksejevna)
• 1825–1855 Nikolai I, abiellus Preisi printsessi Charlottega (1798–1860; õigeusku ristituna Aleksandra Fjodorovna)
  • Aleksander Nikolajevitš (1818–1881; keisrina Aleksander II)
  • suurvürst Konstantin Nikolajevitš (1827–)
    • suurvürst Konstantin Konstantinovitš vanem (1858–1915)
      • suurvürst Joann Konstantinovitš, (1886–1918), suri bolševike käe läbi 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal kaevandustes
      • suurvürst Konstantin Konstantinovitš noorem (1890/1891 – 1918), suri bolševike käe läbi 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal
      • suurvürst Igor Konstantinovitš (1894–1918), suri bolševike käe läbi 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal
    • suurvürst Dmitri Konstantinovitš (1860–1919), suri bolševike käe läbi 27. jaanuaril 1919 Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
  • suurvürst Nikolai Nikolajevitš
    • suurvürst Nikolai Nikolajevitš (1856–1929), Peterburi sõjaväeringkonna ülem (1905–1914), Esimese maailmasõja algusest kuni augustini 1915 sõjavägede ülemjuhataja, märtsist 1919 emigratsioonis Prantsusmaal
  • suurvürst Mihhail Nikolajevitš (1832–1909), kindralfeldmarssal, asemik Kaukaasias ja Kaukaasia armee juhataja (1862–1881), Riiginõukogu esimees (1881–1905)
    • suurvürst Nikolai Mihhailovitš (1859–1919), suri bolševike käe läbi 27. jaanuaril 1919 Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
    • suurvürstinna Anastassija Mihhailovna (1860–1922)
    • suurvürst Mihhail Mihhailovitš (1861–1929)
    • suurvürst Georgi Mihhailovitš (1863–1919)
    • suurvürst Aleksander Mihhailovitš (1866–1933)
    • suurvürst Sergei Mihhailovitš (1869–1918), suri bolševike käe läbi 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal kaevandustes
    • suurvürst Aleksei Mihhailovitš (1875–1895)
• 1855–1881 Aleksander II, abiellus Hesseni suurhertsogi Ludwig II tütre Maximilienne Wilhelmine Mariega, kes lasi end ristida õigeusklikuks ning võttis nimeks Maria Aleksandrovna
  • suurvürst Aleksander Aleksandrovitš (1845–1894; keisrina Aleksander III)
  • suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (1847–1909), Peterburi sõjaväeringkonna ülem
    • suurvürst Kirill Vladimirovitš (1876–1938; Kirill I)
    • suurvürst Boriss Vladimirovitš (1877–1943)
    • suurvürst Andrei Vladimirovitš (1879–1956)
    • suurvürstinna Jelena Vladimirovna (1882–1957)
  • suurvürst Aleksei Aleksandrovitš (1850–1909)
  • suurvürst Sergei Aleksandrovitš (1857–1905), Moskva kindralkuberner ja Moskva Sõjaväeringkonna ülem, suri esseeride terroristide käe läbi 1905. aastal
  • suurvürst Pavel Aleksandrovitš (1860–1919), suri bolševike käe läbi 27. jaanuaril 1919 Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
    • suurvürstinna Maria Pavlovna (1890–1958)
    • suurvürst Dmitri Pavlovitš (1891–1942), osales Grigori Rasputini tapmises 1916. aastal
• 1881–1894 Aleksander III
  • suurvürst Nikolai Aleksandrovitš (1868–1918; keisrina Nikolai II)
  • suurvürst Aleksandr Aleksandrovitš (1869–1870)
  • suurvürst Georgi Aleksandrovitš (1871–1899)
  • suurvürstinna Ksenja Aleksandrovna (1875–1960)
  • suurvürst Mihhail Aleksandrovitš (Mihhail II) (1878–1918), suri bolševike käe läbi 12. juunil 1918 Permis
  • suurvürstinna Olga Aleksandrovna (1875–1960) (^[1])
• 1894–1917 Nikolai II (1868–1918) ja keisrinna Aleksandra Fjodorovna, suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
  • suurvürstinna Olga Nikolajevna (1895–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
  • suurvürstinna Tatjana Nikolajevna (1897–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
  • suurvürstinna Maria Nikolajevna (1899–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
  • suurvürstinna Anastassija Nikolajevna (1901–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
  • troonipärija Aleksei Nikolajevitš (1904–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
• 1917 Mihhail II (1878–1918)

Vene keiserliku perekonna pead alates 1917. aastast

• 1917–1938 Kirill Vladimirovitš (Kirill I), (1876–1938), abiellus 1905 Sachsen-Coburg-Gotha printsessi Victoria Melitaga (Viktoria Fjodorovna, 1876–1936)
• 1938–1992 Vladimir Kirillovitš (Vladimir III), (1917–1992), abiellus 1948 vürstinna Leonida Bagration-Muhranskiga (Leonida Georgijevna, 1914–2010)
• 1992– Maria Vladimirovna (Maria I), (1953–), abiellus 1976 Preisi printsi Franz Wilhelmiga (Mihhail Pavlovitš, 1943–, lahutatud 1986)
  • troonipärija Georgi Mihhailovitš (sündinud 1981)

Troonipärimise seadus

 Pikemalt artiklis Troonipärimisseadus (Venemaa)

Troonipärimise seaduse Venemaal kehtestas keiser Paul I 1797. aastal. Nikolai I ajal, 1832. aastal, lisati see sõnastuses "Keiserliku perekonna institutsioon" («Учреждение об императорской фамилии») "Venemaa keisririigi seaduste kogumikku" («Свод законов Российской империи»). Viimased parandused tegi selles Nikolai II 1911. aastal.

Keisritrooni pärijale esitatud nõuded:

1. kuulumine Romanovite keiserlikku kotta;
2. meesliinis esimesena sündimine;
3. vanemate abielu võrdsus (troonipärija peab abielluma valitseva koja liikmega);
4. sündimine õigeusklikest vanematest, vaieldamatu truudus õigeusule ja selle kaanonitele;
5. põhiseadustele, mille alusel keiser ja tema järglased valitsevad, antud truudusevandest kinnipidamine;
6. troonile asumise kõlblikkus usulisest vaatekohast;
7. meesliini katkemisel läheb troonipärimisõigus naissoost isikule, kes vastab eeltoodud nõuetele^[2].

Vaata ka

• Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia
• Venemaa valitsejad

Viited

1. "Йен Воррес: Мемуары Великой Княгини Ольги Александровны". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2009. Vaadatud 26. märtsil 2009.
2. "Александр Бушков. Красный монарх.". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 12. juulil 2009.

Kirjandus

• Staffan Skott. Romanovid. Rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn, Eesti Raamat, 1999.

Välislingid

• An Online Gotha: Russia
• Romanovid ootavad riigilt tunnustust, Postimees 1. aprill 2009
• Venemaal rehabiliteeriti Romanovite dünastia liikmeid – Elu24, 9. juuni 2009.
• Suri Romanovite dünastia vanim liige – Postimees, 24. mai 2010 (artiklis nimetatakse Leonida Georgijevnat ekslikult dünastia liikmeks ja dünastia peaks ning räägib ekslikult dünastia peade vahetusest)