Vladimir Beekman

Vladimir Beekman
Vladimir ja Aimée Beekmani hauaplats Rahumäe kalmistul
Sünniaeg 23. august 1929
Tallinn, Eesti
Surmaaeg 3. oktoober 2009
Tallinn
Rahvus eestlane
Amet kirjanik, tõlkija

Vladimir Beekman (23. august 1929 Tallinn – 3. oktoober 2009 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Beekman õppis Nõmme ja Narva algkoolis ning Tallinna 21. Keskkoolis. Kui pere teise maailmasõja ajal Leningradi evakueerus, saadeti isa rindele, kus ta ka surma sai, ema vangilaagrisse ja Beekman Oranienbaumi lastekodusse, mis evakueeriti Tšuvaššiasse, keskhariduse omandas ta Gorki rajoonis. Eestisse naasis ta 1946. aastal, õppis aastatel 1946–1948 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) ettevalmistuskursustel ja 1948–1953 TPI-s anorgaaniliste ainete tehnoloogia erialal.[1][2][3]

Aastatel 1953–1956 oli ta Eesti Riikliku Kirjastuse ilukirjandusosakonna juhataja. 1956. aastast oli ta kutseline kirjanik ja tõlkija, aastatel 1968–1971 Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär, 1971–1976 esimene sekretär ning 1983–1995 juhatuse esimees.

Ta oli 1959. aastast NLKP liige, EKP Keskkomitee liikmekandidaat 1971. aastast, EKP Keskkomitee liige 1976. aastast ja Eesti NSV Ülemnõukogu VIII, Eesti NSV Ülemnõukogu IX, Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu saadik ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige. 1970. aastast NSV Liidu Ülemnõukogu saadik Eesti NSV-st.

Looming

Beekman kirjutas peamiselt luulet ja romaane, aga ka reisikirjeldusi ja lasteraamatuid. Eeskätt oli ta tuntud teaduspõhiste ja ulmesugemetega lasteraamatute looja ja vahendajana, kes tõlkis eesti keelde Astrid Lindgreni teoseid ning lõi Aatomiku ja Raua-Rooberti kuju.[4] Lisaks tõlkis ta saksa, rootsi, hollandi, taani, vene, tšehhi, läti ja flaami keelest nii luulet kui ka proosat.

2004. aastal oli Vladimir Beekman üks kuuest tõlkijast, kes sai maksimaalset seadusega lubatud autorihüvitist 29 148 krooni. Kirjanikest sai selle maksimumi ainult Jaan Kross.[5] 2006. aastal sai ta 33 669 krooni autorihüvitist. Ainult kolm tõlkijat ja üks kirjanik (Erik Tohvri) said autorihüvitist rohkem.[6]

Teosed

Luulekogud

  • "Laul noorusest" (1952)
  • "Tee ellu" (1955)
  • "Tuul kanarbikus: luuletusi 1956–1957" (1958)
  • "Linnutee" (1960)
  • "Sinine tulp" (1965)
  • "Olematu puu: luuletusi 1965–1968" (1969)
  • "Rüsinatund" (1971)
  • "Pühvliluht" (1974, valikkogu)
  • "Lõpp ja algus" (1989)

Mälestusteraamat

Poeem

  • "Ida-Euroopa valgus" (1963)

Romaanid

  • "Kurbade kivide linn" (1959)
  • "Transiitreisija" (1967)
  • "Öölendurid" (1975)
  • "Ja sada surma" (1978)
  • "Eesli aasta" (1979)
  • "Koridor" (1982)
  • "Kodutute kodu" (1985)
  • "Narva kosk" (1986)

Reisiraamatud

  • "Island 1958 Reisimärkmeid" (1959)
  • "Sügis Rootsi Kuningriigis" (1960)
  • "Kauge maa – Brasiilia" (1963)
  • "Euroopa ristteedel. Reisimärkmeid Austriast ja Hollandist" (1965) (kaasautor)
  • "Vahemaandumised. Kanadas, Soomes, Armeenias, Tadžikistanis ja Norras 1967–1971" (1972)
  • "Mehhiko – päikesekivi maa" (1975)
  • "Maakera kuklapoolel" (Austraalia, Uus-Meremaa, Fidži) (1977)

Lasteraamatud

  • "Rahutu teekond" (1956)
  • "Aatomik" (1959, 1980)
  • "Kõnelev kaaslane" (1961)
  • "Pea püsti poisid!" (1961)
  • "Aatomik ja Küberneetiline karu" (1968)
  • "Raua-Roobert" (1972)
  • "Aatomiku juhtumised" (1974, 1988)

Tunnustus

Isiklikku

Ta oli abielus kirjanik Aimée Beekmaniga.

Viited

  1. ↑ "Mihkel Veiderma - Tagasivaade eluteele".
  2. ↑ "Looming : Eesti Kirjanike Liidu ajakiri : ilmub 1923. aastast september 2020 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 30. mail 2024.
  3. ↑ "Sirp ja Vasar 8 juuli 1950 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 30. mail 2024.
  4. ↑ Kaarel Kressa. Vladimir Beekmani elutööd on raske üle hinnata Eesti Päevaleht / LP, 05.10.2009.
  5. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 349
  6. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 351
  7. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus

  • "Beekman "võitleb" sõnavabaduse eest". Eesti Päevaleht, 13. detsember 1978, nr 94, lk 2
  • Kaljo-Olev Veskimägi "Hando Runnel partei- ja tsensuuripaberites" (Vladimir Beekmani parteilistest rünnakutest Loomingu Raamatukogu vastu). Raamatus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999, lk 460–461, 463. ISBN 9985-60-664-7

Välislingid

Eelnev
Juhan Smuul 		Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees
1971–1976 		Järgnev
Paul Kuusberg
Eelnev
Paul Kuusberg 		Eesti (NSV) Kirjanike Liidu juhatuse esimees
1983–1995 		Järgnev
Mati Sirkel

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!