Rein Veidemann

Mitte segi ajada korvpallur Rain Veidemaniga.

---

Rein Veidemann (2011)

Rein Veidemann (sündinud 17. oktoobril 1946 Pärnus) on eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud.

Õppis aastail 1954–1965 Pärnu 1. 7-klassilises koolis ja Pärnu 1. Keskkoolis ning seejärel aastail 1969–1974 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Aastast 1984 filoloogiakandidaat väitekirjaga "Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958–1972".^[1]

Töö

• 1974–1977 ajalehe Tartu Riiklik Ülikool toimetaja
• 1977–1980 Kirjandusmuuseumi teadussekretär
• 1980–1983 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur
• 1983–1986 ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja
• 1986–1989 ajakirja Vikerkaar peatoimetaja^[2]
• 1990–1992 Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja
• 1995–1998 Kultuuriministeeriumi nõunik
• 1998–2000 Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidja, dotsent
• 2001–2005 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja, korraline professor
• 2005–? Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korraline professor, õppetooli juhataja
• Tallinna Ülikooli kultuuriloo professor^[3]

Looming

Rein Veidemann Ilmar Talve raamatu esitlusel Tartu Kirjanike Majas 2004. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo

Pikaajalisele kirjanduskriitilisele tegevusele vaatamata jõudis Veidemann omaloomingu avaldamiseni küllalt hilja. Tema debüütromaan "Lastekodu" ilmus 2003. ja teine romaan "Tund enne igavikku" 2012. aastal.

Veidemanni kultuurikriitikat iseloomustas kolleeg Veiko Märka nõnda: "/---/ Veidemanni kui autori olemuses on iga teksti kaudu avaldada oma austust, lugupidamist ja imetlust kellegi või millegi vastu. Omaette pärliks on mõned tema teatriarvustused, kus analüüsiv ja hindav mõõde on täielikult asendatud lapseliku rõõmu ja õhinaga. /---/ Ta ei ründa, ei ärritu, ei sõgetse, kui midagi või kedagi fännata ei saa. Sel juhul on ta lihtsalt kurb."^[4]

Teoseid

• debüteeris kirjanduskriitilise kirjutisega aastal 1971
• "Essee Gustav Naani esseest". Looming 1979, nr 11, lk 1604–1607
• "Elu keskpäev: esseid ja pihtimusi". LR 1986, nr 52. 70 lk
• "Olla kriitik..." (kriitikakogumik; tekste aastaist 1975–1985). Eesti Raamat, Tallinn 1986. 292 lk
• "Ühised huvid" (NSV Liidu rahvasaadiku programm). Õhtuleht 18. märts 1989
• "Jossakin Euroopassa: Viron uudestisyntymisen hetkiä ja tekijöitä". Kaleva, Oulu 1993, 40 lk
• "Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993". LR 1993, nr 41/43. 144 lk
• "Ajavahe: mälestusi, pihtimusi, esseid". Eesti Raamat. Tallinn 1996. 356 lk
• "Eepose epiloog" (Ülo Russaku järjejutt "Vilja Laanaru: mul on vaid üks elu" Eesti Päevalehes). Eesti Ekspress, 24. mai 1996
• "Vaikus ümber lüürilise miilitsa". Eesti Päevaleht, 27. juuli 2000 [2]
• "Kriitikakunst: uurimus kriitika olemusest ja toimest. Eesti kogemus". Tartu Ülikool, eesti kirjanduse õppetool ja kirjandusteooria õppetool. Avita, Tallinn 2000. 160 lk
• "Kusagil Euroopas" (esseed; saatesõna: Küllo Arjakas). Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2001. 312 lk
• Mihhail Bronštein, Rafik Grigorjan, Viktor Palm, Igor Rosenfeld, Leonid Stolovitš ja Rein Veidemann. "Iseseisvuse anatoomia. Анатомия незавизимости." (Eesti ja vene keeles). Тарту, Крипта; Санкт-Петербург: Базунов, 2004 (Kättesaadav ka võrguteavikuna ja CD-ROMil)
• Rein Veidemann: Loova dialoogi võimatus(?). Postimees, 10. oktoober 2005
• "Lastekodu: memorandum" (romaan). Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2003. 396 lk. Kättesaadav ka helikassettidel: esitab Hans Kaldoja, Eesti Pimedate Raamatukogu 2005
• "Isiku tunnistus: eluloousutlus. Esseed ja lausungid aastaist 1981–2006". SE & JS, Tallinn 2006. 288 lk
• "Tuikav tekst. Artikleid ja esseid eesti kirjandusest ja kultuurist aastatel 2000–2005". Tartu Ülikooli Kirjastus 2006. 254 lk
• Рейн Вейдеманн. "Пярну – город между рекой и морем" (Brošüür turistidele.) Пярну, Пярнуский центр туристической информации 2006. 16 lk
• Rein Veidemann: Hoop eesti rahvusteadvusele. Postimees, 3. mai 2007
• Rein Veidemann, akadeemik. Lääne vasakpoolsel ei ole põhjust enesesüüdistuseks. Eesti Päevaleht, 8. mai 2007
• "Rein Veidemann: meil oli valida – nüüd või mitte kunagi". (Intervjuu Tõnu Preile). Oma Saar, 16. august 2007
• Rein Veidemann: luukere kolin – Postimees, 25. oktoober 2007
• "Soome sisu". Postimees, 6. detsember 2008 [3]
• Kirjandusega turul. Postimees, 29. jaanuar 2009
• Parem hilja kui mitte kunagi. Postimees, 2. veebruar 2009
• Ühishuvist ühisväärtusteni. Postimees, 17. veebruar 2009
• Soome päästab seegi kord. Postimees, 15. aprill 2009
• "Ilmutuslik Uku Masing, 20. sajandi geenius. (Filmitriloogia). Postimees, 23. aprill 2009
• Ärastatud isamaalisus. Postimees, 26. mai 2009
• "Kummardus Vladimir Beekmanile". Postimees, 24. august 2009
• "Helga Nõu kirjaniku elu kui pagulase lugu". Postimees, 19. september 2009
• "Rein Veidemann: geograafilised indiviidid". Postimees, 22. märts 2010 [4]
• "Eksistentsiaalne Eesti: käsitlusi eesti kirjandusest ja kultuurist 2005–2010". Tänapäev, Tallinn 2010. 240 lk; ISBN 9789985629543
• "101 Eesti kirjandusteost". Tallinn: Varrak, 2011. 224 lk; ISBN 9789985322802
• "Must valgel. Valik sõnavõtte, kommentaare, arutlusi Eesti elust 2002–2011". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011. 212 lk; ISBN 9789985794593
• "Kirjanik ja tema aeg". Postimees (AK = Arvamus. Kultuur), 16. jaanuar 2012 [5]
• "Tund enne igavikku". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2012. 218 lk
• "Kirik keset küla". Postimees, 22. detsember 2017 [6]
• "Piimaring". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2018. 274 lk
• "Eesti kirjanduse mõte". Eesti Mõttelugu, 2021. 512 lk, ISBN 9789985778043
• "Järjehoidja" (Valik arvustusi, loomingulisi portreid, kaaskajasid, järelehüüdeid eesti kirjasõnaväljalt 2000–2022). EKSA, 2022. 775 lk, ISBN 9789916677384
• "Eesti kultuuri semiootika ehk kuidas mõista eesti kultuuri". Ilmamaa, 2023. 344 lk, ISBN 9789985770740
• "Koera-aastad. Kaksteist omaeluloolist esseenovelli". EKSA, 2024. 208 lk, ISBN 9789916768075

Tõlkijana

• Leonid Stolovitš. "Ilu filosoofia" (esteetikast, selle objektist, meetoditest, esteetikateooria tähtsusest ühiskonnaelu ümberkujundamisel ja töötajate kommunistlikul kasvatamisel). Vene keelest tõlkinud Rein Veidemann. Tallinn, Eesti Raamat 1980

Liikmesus

• 1981 Eesti Kirjanike Liit

Tegevus NLKP-s

• 1972–1990 NLKP liige

Poliitiline tegevus

Rein Veidemann Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal

• 1988–1992 Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige
• 1989–1992 Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige
• 1990–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige
• 1992–1996 Keskerakonna liige
• 1992–1995 Riigikogu liige

Ta on kirjutanud kõnesid president Arnold Rüütlile.

Rein Veidemann kirjutas alla Pronkssõduri kirjale^[5] ja avalikule pöördumisele, milles oldi Vabadussõja võidusamba püstitamise vastu Vabaduse väljakule konkursi võitnud projekti järgi, mis nägi ette Vabadusristi kasutamist.^[6]

Suhtumine religiooni

2000. aastatel on Veidemann esitlenud end avalikkuses korduvalt kiriku ja religiooni kontekstis, luues vastuolulise pildi. Küsimus usust Jumalasse. "Mul on lihtsam vastata küsimusele, kas pean end kristlaseks («jah, ma pean, sest kristlus on mu kultuuriruum!») - - kui sellele, kas ma usun Jumalat. Kui usuksin, siis ilmselt oleks oodatav, et võtaksin Jumalat kui üleloomulikku väge – jah, sellisena olen teda valmis võtmagi –, aga samas on see üleloomulik isikustatud läbi Jeesus Kristuse (küllap tõesti kunagi elanud inimene, kellest saab Jumalapoeg), milles adun teatavat tõrget. - - piiblilugusid võtan kujundite ja mõistukõnede kogumina - - kas meis endis on - - midagi, mille kaudu luua seda sidet, jõuda teiseni, Jumalani ja seejärel iseendani? Tegelikult juhatavad just need küsimused mind kirikusse, ja pole tähtis, millal ma sinna lähen ja kas leian sealt ka vastuse." ^[7]

Tunnustus

• 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk^[8]
• 2004 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Lastekodu")
• 2005 – Postimehe aasta arvamusliider
• 2006 – Riigivapi III klassi teenetemärk^[9]
• 2016 – Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind
• 2016 – Tallinna Ülikooli teenetemärk
• 2017 – aasta muuseumisõber
• 2021 – Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia
• 2023 – Eesti rahvuskultuuri fondi Ivar Ivaski mälestusfondi stipendium
• 2024 – Jaan Krossi kirjandusauhind (artiklikogumiku "Järjehoidja" ja romaani "Lunastatud" eest)^[10]

Isiklikku

Rein Veidemanni abikaasa on Andra Veidemann. Neil on tütar Anna-Maria Veidemann-Makko.

Viited

1. Veidemanni doktorikraad tuletati poliitika muutumisel. "-- Teise maailmasõja järel atesteeriti Nõukogude Eestis tõepoolest osa magistritöid kandidaaditöödeks ümber ja nõukogude korra kukkumise järel võrdsustati kandidaadikraad doktorikraadiga (ka kandidaat Veidemannist sai doktor)." - Tiit Hennoste. "...igavust omale otsida". Keel ja Kirjandus 2017, nr 5 [1]
2. Märt Väljataga. "Tõe ja kujutluse päevik". // Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986–2005. Koostaja Märt Väljataga. Tallinn 2006, lk 515
3. Eesti Humanitaarinstituut
4. Veiko Märka. "Ülistuskirjanduse koorekiht". Eesti Ekspress, 23. mai 2013, lk 35
5. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 63
6. "Avalik pöördumine, 25. veebruar 2008". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2009. Vaadatud 5. juunil 2010.
7. Rein Veidemann.Rein Veidemann: kirik keset küla. Postimees 22. detsember 2017
8. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
9. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
10. Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Rein Veidemann ERR Kultuur, 19.02.2024.

Kirjandus

• Mihkel Mutt. "Varsti saab minust poliitiline sisepagulane" (Intervjuu Riigikogu liikme R. Veidemanniga). Hommikuleht, 3. märts 1993
• Peeter Olesk. "Sütistelik Rein Veidemann". Eesti Päevaleht, 28. september 2001 [7]
• Aare Pilv. "Pseudokirjanik arvustamas metakriitikut" (raamatu "Kriitikakunst" arvustus). Keel ja Kirjandus 2002, nr 1, lk 54–59
• Aivo Lõhmus. "Kriitika ja nood teised kaunid" (raamatu "Kriitikakunst" arvustus). Looming 2002, nr 2, lk 307–311
• Kätlin Kaldmaa. "Professor Veidemanni tähetund". Looming 2009, nr 6 (ilukirjanduslik proosapala) [8]
• Mart Ummelas. "Nädala juubilar Rein Veidemann 65". Kesknädal, 12. oktoober 2011 [9]

Välislingid

• Rein Veidemanni elulookirjeldus Tallinna ülikooli lehel
• Uno Mereste. Kes suudab olla suurem kui tema saatus?. Eesti Ekspress, 12. juuni 2001
• Vaapo Vaher. Veidemann, sala-Bulgakov ja rahakas tennis. Maaleht, 20. november 2003
• Kalle Kurg. Veidemanni wiikimine (Arvustus Rein Veidemanni esseeromaanile "Lastekodu"). Eesti Päevaleht, 28. november 2003
• Veiko Märka. "ÄRA LOE: NÄDALA RAAMAT (Rein Veidemann “Lastekodu”. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus. 400 lk.) Eesti Ekspress, 22. detsember 2003
• Professorite avalik kiri kaitseministrile. Delfi, 23. aprill 2007
• Heili Sibrits "Veidemann’s list sai kaante vahele". Postimees, 9. august 2011 (intervjuu "101 Eesti kirjandusteose" ilmumise puhul)
• Tiina Kirss. "Veidemanni 101: teljed, visiitkaardid, läbimurded". Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2011
• Tiina Kirss. Veidemanni kirjanduslugu ehk professor Rein Veidemann 65 – Tallinna Ülikooli uudiskiri, 21. oktoober 2011
• Peeter Olesk. "Raamat teostest ehk tähtsuse järjekorrast". (Arvustus Rein Veidemanni raamatule "101 kirjandusteost", Tallinn, Varrak 2001). Postimees (lisa AK = Arvamus. Kultuur, paberväljaanne lk 8–9), 17. detsember 2011
• Rauno Alliksaar. "Aastad mööduvad, piim läheb hapuks. (Arvustus Rein Veidemanni romaani "Piimaring" kohta). Sirp, 25. jaanuar 2019
• Rein Veidemann Eesti biograafilises andmebaasis ISIK