Purjetamine jõudis olümpiamängudele 1900. aastal; pärast 1904. aastat on see olnud kavas kõikidel olümpiamängudel. Finn on olümpiaprogrammi vanim klass, võisteldakse alates Helsingist1952. aastal ja see on mõeldud ainult meestele. Kaks klassi teevad oma teise esinemise olümpiaprogrammis. Naistele mõeldud 49er FX ja segapaat Nacra 17 debüteerisid Rio de Janeiros 2016. aastal.
Võistluste formaat
Iga paadiklassi võistlus koosneb võistlussarjadest. Igas sõidus antakse punkte vastavalt positsioonile: võitja saab ühe punkti, teise koha saanud finišeerija saab kaks punkti jne. Finaalvõistlust nimetatakse medalivõistluseks, mille eest punkte kahekordistatakse. Pärast medalisõitu kuulutatakse võitjaks sportlane, kellel on kõige vähem punkte.
Võistluste ajal liiguvad paadid tohutu kolmnurga kujuga rajal, suundudes finišisse pärast seda, kui nad on läbinud raja kõigist kolmest suunast. Võistlejad peavad läbima markeerimispoid teatud arv kordi ja etteantud järjekorras.
Kvalifikatsioon
Purjetamises jagatakse 350 kvoodikoha ja selle võivad saada purjetajad, kes esindavad oma riigi olümpiakomiteed, lähtudes tulemustest määratud regattidel, mida juhendab Maailma Purjetamisliit. Võõrustajariigile Jaapanile on tagatud üks kvoodikoht kümnes klassis.
Kvalifikatsiooniperiood algas TaanisAarhusis toimunud 2018. aasta purjetamise maailmameistrivõistlustel, kus umbes nelikümmend protsenti kogukvoodist antakse kõige kõrgematele finišeerunud riikidele. Meeste Laser ja naiste Laser Radial klassides oli 2018. aasta Aasia mängudel ja 2019. aasta Pan-Ameerika mängudel saadaval kuus kohta, veel kuuskümmend üks jaotatakse purjetajatele kõigi paatide maailmameistrivõistlustel 2019. aastal. Kvootide ülejäänud osa üle otsustamiseks korraldatakse mandrite kvalifikatsiooniregatid. Kolmepoolse komisjoni kutse kaudu antakse vastavalt riikidele kaks kohta mõlemas üheinimese paadiklassis.
Võistluste ajakava
Kõigis võistlusklassides sõidetakse mitu eelvõistlust, kus antakse punkte vastavalt paadi positsioonile finišis. Eelvõistluses, mis võib sõltuvalt paadi tüübist on 10 või 12 starti. Iga eelvõistluse järgselt saadud tulemuse eest antakse punkte nii, et võitja saab 1 punkti, teine paat saab 2 punkti ja nii edasi. Pärast neid sõite lähevad kümme parimat paati finaalvõistlusele. Pärast eelvõistlusi arvutatakse kogunenud punktid ja jätkavad kümme vähem punkte saanud paati-purjelauda. On siiski reegel, et iga paat saab punktide arvestuses oma halvimad punktid maha arvata. Finaalvõistlustel kasutatakse sama punktide süsteemi muudatusega, et punkte kahekordistatakse. Võidupaat saab seega eelvõistlustel 2 punkti versus 1 punkt. Pärast finaalvõistlusi liidetakse sellelt võistluselt saadud punktid kokku eelvõistlustel kogutud punktidega ja medalid võidavad kolm madalaimat tulemust.
