Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel ehk Tallinna olümpiapurjeregatt (ingl Tallinn Olympic Sailing Regatta, vn Таллиннская Олимпийская парусная регата)[1] toimus 22. juulist30. juulini 1980 TallinnasPirital.
Võistlused peeti kuues paadiklassis Tallinna lahel. Regatil osales vaid 23 riiki (156 sportlase ja 83 jahiga), neist 17 oma lipu all[2].
Olümpiatuli jõudis Eestisse 19. juulil. Moskvast saabunud delegatsiooni saatel viisid teatejooksjad tule Balti jaamastRaekoja platsile, kus tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Ööl vastu avatseremooniat seisis tuleurn Raekoja suures saalis.
Helilooja Lepo Sumera oli komponeerinud ava- ja lõputseremooniaks teose "Olümpiamuusika". Lisaks esinesid üritusel lastekoor Ellerhein, vanamuusikaansambel Hortus Musicus, ansambel Kukerpillid, rahvamuusikaansambel Leegajus, vokaalansambel Laine jt[4].
Vabariigi Valitsus eksiilis protesteeris olümpiaregati korraldamise vastu Tallinnas. Poliitilistel põhjustel (Nõukogude armee tungimine Afganistani 1979) boikoteerisid Tallinna olümpiapurjeregati mitmed tuntud purjespordimaad, nt USA, Suurbritannia, Saksamaa Liitvabariik ja Prantsusmaa, see ahendas mõneti konkurentide hulka. Mitu võistkonda võistles mitte oma riigilipu, vaid olümpialipu all.[1]
Taust
Algatus tuua olümpiaregatt Tallinna tuli spordiringkondadest ja Tallinna linnalt, mida juhtis Tallinna Linna TSN Täitevkomitee esimees Ivar Kallion. Tallinna regatis nähti võimalust linna eelisolukorras kaasaegsemaks ehitada ja mis veel tähtsam – suletusest välja murda. Olümpiaregatt tähendas välismaailmaga suhtlemises märkimisväärset avanemist.[7]
“Moskvaga konkureeris olümpialinnaks ka Los Angeles, purjeregatti aga tahtsid korraldada Leningrad, Riia, Klaipeda, Sevastopol, Tuapse, Odessa ja Sotši. Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsus tuli 1974. aasta oktoobris. Ent liidu olümpiakomitee tegi valiku Tallinna kasuks ja minu meelest oli see ootuspärane. Balti regatid Tallinnas olid kindlasti kõige paremini korraldatud purjespordivõistlused NSV Liidus.” – orgkomitee Olümpia 80 Tallinna linnavalitsuse juhataja (1975-1980) Oleg Sapožnin.[8]
Võitjate autasustamisel ja pidulikul lõputseremoonial osalesid Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) tolleaegne president lord Michael Morris Killanin ja tulevane president Juan Antonio Samaranch, samuti 16 ROK-i liiget ning Rahvusvahelise Purjetamisliidu (IYRU) president Beppe Croce.[1]
Maskott Vigri
Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati suveniirid ja maskott valiti konkursi korras. Regati maskotiks saanud hülgepojale andis näo tarbekunstnik Saima Sõmer. Hülgepoisile nime leidmiseks korraldati samuti konkurss ning võidunimi Vigri kuulutati välja tollal ülipopulaarses telesaates "Reklaamiklubi". Ühtlasi oli see ka esimene kord, kui ühele olümpiamängude võistlusalale tehti eraldi suveniirid.[9]
Ehitised
XXII olümpiamängudeks valmis Tallinnas palju uusi ehitisi ja rajatisi[10]. Moskvale esitati pikk nimekiri hoonetest, mida oli regati toimumiseks ilmtingimata vaja. Nende hulgas olid ka lennujaam ja teletorn.[11]
Pirital asuvale 193 000 m² suurusele maa-alale projekteerisid arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer spordikompleksi, kuhu kuulusid jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline 632 voodikohaga olümpiaküla. Jõe vastaskaldale ehitati tribüünid 5000 pealtvaatajale[4].
Purjespordikeskuse keskele ehitati ka kirik. "Seal täitsa keskel keskuses on meremärk ja selle all oli kirik kõigile uskudele. Ükskord, kui Johannes Käbin käis terve delegatsiooniga, oma töötajatega jalutas seal ringi /-/ näitasin kogu seda objekti. Keegi julgeoleku meestest ütles: “Näete, Sapožnin on pannud kiriku keset olümpiakeskust”. Aga Käbin reageeris kiiresti: “See on ju välismaalastele väga hea näidata, et me usu vastu ei ole. Las ta olla siin.””[11]
Tegelikult oli kirik keset olümpiaküla ehitatud ainult ja ainult seepärast, et nii näeb ette olümpiaharta.
Säilinud fotodel ja salvestistel oli teiste värvide kõrval näha ka sini-must-valget trikoloori, mida oli näha näiteks tseremooniatel Raekoja platsil Matkamaja aknast ja "Russalka" juures. Trikoloor oli okupatsiooniajal rangelt keelatud.[13]
Moskva olümpia ja regati ametliku sümboolika asemel levis Eestist pärit sümboolika, nagu hülgepoegVigri (karu asemel), ning paljudel esemetel levis "Москва 1980" asemel "Tallinn 1980" või "Tallinn '80". Kõige selle peale oli Rahvusvaheline Olümpiakomitee veidi pahane.[13]