Linna vana saksakeelne nimi on Ponewiesch, poolakeelne nimi on Poniewież. Žemaidikeelne nimekuju on Panevėžīs või Paneviežis.
Panevėžys on tähtis tööstuskeskus, kus valdavad tootmisalad on toiduainetetööstus ja kergetööstus. Linnas valmistatakse õlut (Kalnapilis), jahu ja suhkrut, töödeldakse liha, piima ja lina. Panevėžysis on ka kaableid valmistav firma AB "Lietkabelis", radiaatoreid ja termostaate valmistav UAB "ADAX" ja UAB "Panevėžio Aurida", mis valmistab autodele mootorikompressoreid. Kuni 2006. aastani oli suurim ettevõte kineskoope valmistav AB "Ekranas".
Vaatamisväärsusteks on 1929. aastal valminud Panevėžysi katedraal, Püha Kolmainu kirik 1803. aastast, Peeter-Pauli kirik 1835. aastast, kabel 1939. aastast, õigeusu kirik 1892. aastast, vanausuliste kirik 1926. aastast, luteri kirik 1854. aastast, draamateatri hoone 1925. aastast ja Senvagė skulptuuride park Nevėžysi kaldal.
Ajalugu
Linna on esmamainitud 1503. aastal, mil Aleksander andis Nevėžysi ja Lėvuo jõe vahel asunud ja seni Panevėžysi mõisale kuulunud maad Ramygala kihelkonnale. 1507. aastal ehitati sinna kirik, kiriku juurde kerkisid kõrts, saun ja viinavabrik. 1548. aastal tekkis asustus ka Leedu suurvürstide valduses olnud Nevėžysi vasakule kaldale. See hakkas kandma nime Naujamiestis, sellal kui kiriku juures asunud vanem osa hakkas kandma nime Senasis Panevėžys.
Asula tähtsuse kasvu näitab see, et varem Krekenavas ja Upytės asunud maakonna halduskeskus viidi aastal 1566 üle Panevėžysi. Aastal 1568 viidi sinna üle ka maakonna kohus. Aastal 1661 sai Senasis Panevėžys turuõigused. Aastal 1780 need asula ajutiselt liideti ja aastail 1791–1792 oli ühendatud asula ka ajutiselt linn. Sel ajal kerkis nende lähedusse veel kolmaski suurem asula – Mikolajavas, mis kuulus Tyszkiewiczite suguvõsale.
19. sajandi alguses lahutati asulad taas. Sajand oli suhteliselt rahulik ja nii sai asula vabalt kasvada. Aastal 1837 sai Naujamiestis linnaõigused. Sel ajal tekkis linna ka vanausuliste kogukond. Aastal 1881 Panevėžys põles. Sajandi lõpus kiirendas asula arengut Radviliškise ja Daugavpilsi vahelise raudtee rajamine ja aastal 1899 valminud kitsarööpmeline raudtee. Tol ajal valmistati linnas alkohoolseid jooke ja komme, töödeldi nahka ja tubakat. Aastal 1905 avas knygnešystė ajal jõukust kogunud salakaubavedaja Juozas Masiulis linnas Leedu esimese trükikoja ja raamatukaupluse.
Aastal 1915 liideti Naujamiestis, Senasis ja Mikolajavas üheks Panevėžysi linnaks. Esimeses maailmasõjas hävis ligikaudu kolmandik linnast. Aastal 1927 asutati Panevėžysi piiskopkond. Suurem osa sealsest juudi kogukonnast hävitati aastal 1943. Pärast teist maailmasõda kujunes Panevėžys suureks tööstuslinnaks. Leedu taasiseseisvumise järel oli linn Panevėžysi maakonna halduskeskuseks, maakonna likvideerimisel aastal 2010 kujunes see aga omavalitsuse staatusega linnaks.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Panevėžysi elanikest leedulasi 96,1%, venelasi 2,4%, ukrainlasi 0,3%, valgevenelasi 0,2%, poolakaid 0,2% ja teistest rahvustest inimesi 0,8%.[2]
Panevėžysi elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1897–1979
↑"Arhiivikoopia"(PDF). Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 29. veebruar 2020. Vaadatud 23. veebruaril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
