Aleksanderi poliitika oli selgelt Moskva-vaenulik, ehkki ta abiellus Vilniuses 1495. aastal Moskva tsaariIvan III tütre Jelenaga. Ta püüdis veel viimaseid sellega ühendamata Vene alasid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga liita. 1501 sõlmis Aleksander liidu Vana-Liivimaaga ühiseks sõjategevuseks Moskva vastu.
Ent siis suri 1501. aastal Aleksandri Poola kuningast vend Jan Olbracht, mistõttu sõda Moskvaga nihkus tagaplaanile ning Liivi ordumeister Wolter von Plettenberg jäi Moskva vastu üksi. Ka hiljem keeldus Aleksander Liivimaad abistamast. Sõda lõpetati 1503. aastal oluliste piirimuutusteta.
1506. aastal suri Aleksander ootamatult ning Poola ja Leedu troonid päris tema vend Zygmunt.
Isiklikku ja järglased
Aleksander oli Leedu suurvürsti (1440–1492) ja Poola kuninga (1444/1447–1492) Kazimierz IV (1427–1492) ja Elisabeth von Habsburgi poeg.
Vennad-õed
Vladislav (1456–1516), Böömimaa kuningas (1471–1516) ja Ungari kuningas (1490–1516) Ulászló II,