Paavstlik Teaduste Akadeemia
Paavstliku Teaduste Akadeemia peahoone fassaad Casina Pio IV hoonekompleksis Casina Pio IV hoonekompleks Vatikani aedades Paavstlik Teaduste Akadeemia , ka Vatikani paavstlik teaduste akadeemia , ka Paavsti teaduste akadeemia (ladina keeles Pontificia Academia Scientiarum ) on Vatikani teaduste akadeemia , üks paavstlikke akadeemiaid .
Paavstliku teadusakadeemia asutas 1936 . aastal paavst Pius XI eesmärgiga edendada matemaatika , füüsika - ja loodusteaduste arengut ning epistemoloogiliste probleemidega seotud uuringuid.
Paavstliku teadusakadeemia eelkäija oli 1847 . aastal paavst Pius IX asutatud Accademia Pontificia dei Nuovi Lincei .
Akadeemia tegevus hõlmab kuut peamist valdkonda:
Paavstliku teadusakadeemia peakorter asub Vatikani aedades paiknevas Casina Pio IV hoonekompleksis. Samas kompleksis asuvad ka kaks teist paavstlikku akadeemiat – Paavstlik Sotsiaalteaduste Akadeemia ja Püha Thomas Aquinase Paavstlik Akadeemia .
Akadeemia president
Werner Arber , Paavsti TA president aastatel 2010–2017Joachim von Braun , Paavstliku Teaduste Akadeemia president (alates 2017. aastast)Paavsti TA presidendi nimetab Rooma paavst akadeemikute hulgast. Aastatel 2010–2017 oli akadeemia presidendiks Šveitsi mikrobioloog ja geneetik , nobelist Werner Arber . Arber oli presidenditoolis esimene usutunnistuselt protestant ja ühtlasi esimene mittekatoliiklane.[ 1] põllumajandusteadlane Joachim von Braun .
Varasemad presidendid
1921–1936 Giuseppe Gianfranceschi , jesuiit , Rooma ülikooli füüsikaprofessor ja Pontificia Università Gregoriana rektor.
1936–1959 Agostino Gemelli , frantsiskaan , arst ja psühholoog, oli Milano Püha Südame Katoliikliku Ülikooli rajajaid ja selle esimene rektor. Valiti Leopoldina välisliikmeks.
1960–1966 Georges Lemaître , Belgia katoliku preester , astronoom ja matemaatik, esitas 1927. paisuva Universumi kosmoloogilise mudeli , sõltumatult Fridmanist .
1968–1972 Daniel O'Connell , jesuiidi preester, astronoom ja seismoloog , Vatikani observatooriumi direktor.
1972–1988 Carlos Chagas Filho , Brasiilia arst ja neuroteadlane , biofüüsika instituudi rajajaid Rio de Janeiros , olnud Brasiilia Teaduste Akadeemia president. Valitud Prantsuse teaduste akadeemia ja Leopoldina välisliikmeks.
1988–1993 Giovanni Battista Marini-Bettòlo , keemik, Rooma katoliku ülikooli keemiainstituudi direktor, valitud Accademia Nazionale dei Lincei liikmeks ja olnud Accademia nazionale delle scienze detta dei XL president.
1993–2010 Nicola Cabibbo , itaalia osakestefüüsik , Itaalia rahvusliku tuumafüüsika instituudi direktor, valitud Accademia Nazionale dei Lincei liikmeks ja USA Rahvusliku TA välisliikmeks.
Akadeemia struktuur
Paavstliku Teaduste Akadeemia teadusalad on jagatud üheksasse valdkonda:
Liikmeskond
Paavstliku Teaduste Akadeemia uusi liikmeid valib akadeemikute kogu, kuid kinnitab paavst. Akadeemiasse liikmete valimisel ei oma tähtsust kandidaadi poliitilised ega ka religioossed vaated.
Esialgu koosnes akadeemia 80 liikmest, kelle seas oli 70 eluajaks valitud akadeemikut (itaalia keeles Accademici ordinari ). 1986. aastal tõstis paavst Johannes Paulus II eluksajaks valitud liikmete arvu 80-le.
Akadeemia liikmete seas on olnud palju tuntud teadlasi, sealhulgas 1936. aastal valitud
Ernest Rutherford , Guglielmo Marconi , Max Planck , Niels Bohr , Erwin Schrödinger , Georges Lemaître ja Thomas Hunt Morgan , 1955. aastal valitud Otto Hahn , Hermann Weyl , Werner Karl Heisenberg ja Artturi Ilmari Virtanen , samuti Paul Dirac (1961), John Carew Eccles (1961), Felix Andries Vening Meinesz (1964), Rita Levi-Montalcini (1974), Victor Weisskopf (1975), Abdus Salam (1981) ja paljud teised.
Ainuüksi Nobeli auhinna laureaate – Pieter Zeemanist (NP 1902 ) Gerhard Ertlini (NP 2007 ) – on akadeemias olnud kokku 75.
Jürgen Mittelstraß , saksa filosoof , Paavstliku TA liige (2002) ja Tartu Ülikooli audoktor (2003) Kuulus dirižaabliehitaja ja Arktika uurija Umberto Nobile valiti akadeemiasse 1936. aastal.
Eestiga seotud akadeemia liikmed
Accademici ordinari )Luigi Luca Cavalli-Sforza , itaalia populatsioonigeneetik Yves Coppens , prantsuse antropoloog Paul J. Crutzen , Hollandi atmosfäärikeemik , Nobeli auhinna laureaatBeatrice Mintz , USA embrüoloog Martin Rees , Briti astrofüüsik ja kosmoloog Wolf Singer , saksa neurofüsioloog Edward Witten , USA füüsik Werner Arber (liige 1981), Šveitsi mikrobioloog ja geneetik , NP David Baltimore (1978), USA biokeemik ja molekulaarbioloog , NPVanderlei Salvador Bagnato (2012), Brasiilia füüsikAntonio M. Battro (2002), Argentina arstiteadlaneDaniel Adzei Bekoe (1983), Ghana keemikPaul Berg (1996), USA biokeemik, NPEnrico Berti (2001), itaalia filosoofGünter Blobel (2001), saksa biokeemik, NPThierry Boon-Falleur (2002), Belgia immunoloog Joachim von Braun (2012), saksa põllumajandusteadlaneLuis Caffarelli (1994), Argentina matemaatikLuigi Luca Cavalli-Sforza (1994), itaalia populatsioonigeneetik Aaron Ciechanover (2007), Iisraeli biokeemik, NPClaude Cohen-Tannoudji (1999), prantsuse füüsik, NPFrancis S. Collins (2009), USA geneetikYves Coppens (2014), prantsuse antropoloog Suzanne Cory (2004), Austraalia molekulaarbioloogPaul J. Crutzen (1996), Hollandi atmosfäärikeemik , NPStanislas Dehaene (2008), Prantsuse neuroteadlane Edward M. De Robertis (2009), USA embrüoloog Manfred Eigen (1981), saksa biofüüsik ja keemik, NPGerhard Ertl (2010), saksa füüsik ja keemik, NPAlbert Eschenmoser (1986), Šveitsi keemikAntonio García-Bellido (2003), hispaania arengubioloog Takashi Gojobori (2007), jaapani molekulaarbioloogTheodor W. Hänsch (2006), saksa füüsik, NPStephen Hawking (1986), Briti füüsik ja kosmoloog Michał Heller (1990), poola filosoof ja kosmoloogRaymond Hide (1996), Briti füüsikFotis Kafatos (2003), kreeka molekulaarbioloogK. Kasturirangan (2006), India kosmoseteadlane Klaus von Klitzing (2007), saksa füüsik, NPNicole Marthe Le Douarin (1999), prantsuse arengubioloogTsung-Dao Lee (2003), USA füüsik, NPYuan Tseh Lee (2007), Taiwani keemik, NPJean-Marie Lehn (1996), prantsuse keemik, NPPierre Léna (2001), prantsuse astrofüüsik Juan Maldacena (2013), Argentina-USA füüsikJuri (Yuri) Manin (1996), vene-Saksa matemaatikGovind Menon (1981), India päritolu Briti füüsikBeatrice Mintz (1986), USA embrüoloogJürgen Mittelstraß (2002), saksa filosoofMario J. Molina (2000), mehhiko päritolu USA keemik, NPSalvador Moncada (2016), Belize 'i farmakoloogRudolf Muradyan (1994), armeenia füüsikErna Möller (2013), rootsi immunoloog Miguel Nicolelis (2011), Brasiilia neuroteadlaneSergei Novikov (1996), vene matemaatikRyōji Noyori (2002), jaapani keemik, NPCzesław Olech (1986), poola matemaatikWilliam D. Phillips (2004), USA füüsik, NPJohn Charles Polanyi (1986), ungari päritolu Kanada keemik, NPIngo Potrykus (2005), Šveitsi botaanik Frank Press (1999), USA geofüüsik Yves Quéré (2003), prantsuse füüsikV. Ramanathan (2004), India päritolu USA atmosfääriteadlaneChintamani Rao (1990), India keemikPeter H. Raven (1990), USA botaanikMartin J. Rees (1990), Briti astrofüüsik ja kosmoloogIgnacio Rodríguez-Iturbe (2007), Venezuela -USA hüdroloog Carlo Rubbia (1985), Itaalia osakestefüüsik , NPVera Rubin (1996), USA astronoomRoald Sagdeev (1990), tatari päritolu Venemaa füüsikHans Joachim Schellnhuber (2015), saksa kliimateadlaneMichael Sela (1975), Iisraeli immunoloogMaxine Singer (1986), USA molekulaarbioloogWolf Singer (1992), saksa neurofüsioloog Govind Swarup (2008), India raadioastronoom Hans Tuppy (1970), Austria biokeemikRafael Vicuña (2000), Tšiili biokeemikEdward Witten (2006), USA füüsikShinya Yamanaka (2013), jaapani arstiteadlaneChen Ning Yang (1997), USA füüsikAda Yonath (2014), Iisraeli kristallograaf Ahmed Zewail (1999), Egiptuse keemik, NPAntonino Zichichi (2000), itaalia füüsik
Akadeemia liikmed staatusega perdurante munere
Guy Consolmagno , Paavstliku TA liige, Vatikani Observatooriumi direktorPiiratud liikmeksoleku ajaga on akadeemis ex officio (ameti poolest) sinna kuuluvad ametnikud . Need liikmed on staatusega perdurante munere :
Accademici Pontifici Onorari )
Viited
.jpg)
.jpg)
