Põhja Pojad

Põhja Poegade embleem

1.Soome vabatahtlike salk (Ekströmi pataljon) suundumas Tallinnas Peetri platsile paraadile 30. detsembril 1918. Kolonni ees vasakult: 1.kompanii ülem Anto Eskola, salga ülem Martin Ekström (vaatab taha), salga adjutant Elmar Kirotar.^[1]

Põhja Pojad (soome keeles Pohjan Pojat) oli Soome vabatahtlikest moodustatud rügement Eesti Vabadussõjas.

Värbamine algas Soomes 1918. aasta novembris, mil Soome riigihoidja Pehr Evind Svinhufvud otsustas Eestit majanduslikult ja sõjaliselt toetada. Moodustati üksikpataljon major Martin Ekströmi ja rügement "Põhja Pojad" eesti soost Soome kodusõja kangelase kolonelleitnant Hans Kalmi juhtimisel.

Ekströmi pataljon (5 kompaniid, kokku 1154 meest) jõudis Tallinna 30. detsembril 1918, "Põhja Pojad" (2 pataljoni, suurtükiväedivisjon ja muud väeosad, kokku 3014 meest) 26. jaanuaril 1919.

Ekströmi pataljon sõdis Viru rindel, "Põhja Pojad" lõunarindel.

Soome vabatahtlike üldjuht oli 1919. aasta 25. jaanuarist kuni märtsi alguseni kindral Martin Wetzer.

Mälestuse jäädvustamine

• 1999. aastal taasavati Valga Jaani kiriku seinal Vabadussõjas Eesti eest sõdinud Põhja Poegade rügemendi soomekeelne mälestusplaat, mille kommunistid Nõukogude okupatsiooni ajal olid hävitanud.
• Ka Tõllistes on mälestusmärk Põhja Poegade rügemendile.

Hans Kalmu üleskutse

Katkend Hans Kalmu Soomes avaldatud värbamisüleskutsest^[2]: „Mehed! Taas on vaenlane ründamas! Inimkond ja õigus on ohus! Sel korral ei ründa vaenlane Päijänne rannikule, aga on sellele vaatamata sama ohtlik. Seesama vaenlane, keda me üheskoos võitsime eelmisel talvel, ähvardab nüüd hukutada Eesti vennasrahva, minu kodumaa. Võidu mõju ulatub Soomeni välja, kui see nõnda jätkub. Eelmisel talvel oli mul õnn võidelda teiega koos teie sünnimaa, minu hõimurahva eest. Küsin teilt: kas tahate nüüd võidelda minu sünnimaa, teie hõimurahva eest, kes on nüüd hädaohus?”

Vaata ka

• Eesti Abistamise Peatoimkond

Viited

1. "Soome vabatahtlike saabumine Tallinna". Fotis. Tallinn: Rahvusarhiiv. 30.12.1918. Vaadatud 21.07.2019.
2. https://lounaeestlane.ee/soome-kaitseminister-pidas-kone-paju-lahingu-malestusmargi-juures/

Kirjandus

Soome keeles

• Hans Kalm, Kalmin pataljoona Suomen vapaussodassa, Helsinki: Ahjo, 1919
• Johan Emil Sainio, Pohjan pojat Virossa: kuvauksia suomalaisten osanotosta Viron vapaustaisteluun, Otava 1919, (2. trükk: Helsinki, 2012).
• Hans Kalm, Pohjan poikain retki, Porvoo: WSOY, 1921
• Pohjan poikien retkestä 80 vuotta. Koostaja Jussi Niinistö. Pro Estonia, 0785-8078, (1999) nr. 1, lk. 4-6

Eesti keeles

• "Mälestustahvel Põhja poegadele", Päevaleht nr. 225, 20. august 1931, lk 6.
• "Vabadusmonument. II, Soome abiväed Eesti Vabadussõjas". Toimetaja Oskar Kurvits. Tallinnas: Vabadussõja Mälestamise Komitee, 1936.
• Johan Emil Sainio, "Põhja Pojad Eestis: mälestusi soomlaste osalemisest Eesti Vabadussõjas". Viljandi: Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus, 2003.
• Hans Kalm, "Põhja Poegade retk", Viljandi: Viljandi Muuseum, 2008.

Välislingid

• Põhja Poegade roll Eesti ajaloos vajab suuremat väärtustamist (Postimees 2008)

Galerii

• 
  Vabadussõja veteranid, Põhja Pojad - soomlased grupipildil (1929)
• 
  Mälestusmärk Põhja Poegade rügemendile Paju mõisa juures.
• 
  Mälestustahvel 1919. a. Narva lahingus võidelnud Soome vabatahtlikele Narva linnuse hoovis
• 
  Hans Kalm, "Põhja Poegade retk", kaanepilt (2008)