Eesti Abistamise Peatoimkond ka Eesti Avitamise Peakomitee (soomeViron Avustamisen Päätoimikunta (Pääkomitea), rootsiCentralkomittén för Estlands Undsättning) oli 20. detsembril1918 asutatud SoomeEduskunna erakondade esindajatest ja ühiskonnategelastest moodustatud vabatahtlike organisatsioon, mis tegeles Eesti abistamisega Vabadussõja ajal.
Ajalugu
Aasta vanuse iseseiseva Soome Eduskunta ei soovinud riiklikult Eestit sõjaväeliselt abistada, kuid anti luba värvata lepingu alusel vabatahtlikke koos varustuse ja relvadega. Soome lehtedes hakkasid ilmuma juba detsembri algul pastor Kajanderi, toimetaja Yrjö Koskelaineni ja keeleteadlase Lauri Kettuneni ja teiste üleskutsed Eesti abistamiseks, mille tulemusena algatati üleriiklik rahakorjandus ja Soome naised alustasid sanitaarabi organiseerimist. SenaatorOskari Wilho Louhivuori15. detsembri1918 "Uusi Suomettar"-i ajalehes avaldatud artikli järelkajana loodi Eduskunna erakondade esindajatest ja ühiskonnategelastest moodustatud vabatahtlike organisatsioon "Eesti Abistamise Peatoimkond".[1]
Paetoimkonna kantselei asus endise keiserliku palee ehk praeguse Presidendilossi ruumides.[2]