Otto Magnus von Stackelberg (ristitud 2/15. veebruaril 1704 Tallinnas – 11/22. mai 1765) oli Vene riigitegelane ja sõjaväelane.
Otto Magnus Stackelberg sündis pere teise lapsena Tallinnas, kuhu tema vanemad Carl Wilhelm von Stackelberg (?–1711 Tobolsk) ja Anna Elisabeth (sünd Essen) olid sõja eest varjunud. Täisealiseks saades võttis Otto Magnus üle varakult, Tobolskis Venemaal sõjavangina, surnud Rootsi sõjaväelasest, kaptenist isa mõisad.
Otto Magnus von Stackelberg oli Eestimaa rüütelkonna maanõunik ning 1747–1753 Eestimaa rüütelkonna peamees.
Elu viimastel aastatel oli ta sidemetes Venemaa keiserliku õukonnaga. Peeter III nimetas ta oma Holsteini kaardiväe kindralmajoriks.
Aastal 1731 ostis ta Purtse ja Väike-Pungerja mõisa. Aastal 1732 müüs ta Väike-Pungerja ja ostis selle asemel naabruses asuva Püssi mõisa, mis sai edaspidi tema valduste keskuseks. 1735 kolis Otto Magnus elama Purtsesse ja 1740 Püssi mõisa. Seejärel asus ta oma valdusi uue elukoha naabermõisate arvel laiendama. Teiste hulgas ostis ta 1750 Conrad Adolph Freytag von Loringhovenilt 13 000 rubla eest Püssiga vahetult piirneva Kohtla mõisa. Peagi ulatusid Otto Magnuse valdused 300 ruutverstani, nii et temast sai üks Eestimaa suuremaid maaomanikke.
Otto Magnus von Stackelberg abiellus 26. märtsil/6. aprillil 1726 Anna Magdalena von Bellingshauseniga, kes oli Pada mõisniku Tönnis Johann von Bellingshauseni tütar. Abielust sündisid: