Norra lipp on punasel taustal sinine valge kontuuriga Skandinaavia rist. Lippu heisatakse sarnaselt Dannebrogi, Taani lipuga. Pikkuse-laiuse suhe on 22:16, värvielementide laiuse suhe on 6:1:2:1:12 ja kõrguse 6:1:2:1:6. Riigilipu mõõtmed on 27:16, ehk 6:1:2:1:6:11 horisontaalselt ja 6:1:2:1:6 vertikaalselt.
Ajalugu
Lipp Põhja-Norras koduakent kaunistamas
Varaseim rahvuslipp sarnaneb tänapäevase Kuningliku Standardiga. Eirik Magnusson kasutas punast lippu kuldse lõviga, kellel oli kirves ja kroon aastast 1280. Seda lippu kasutati ka laevadel ning linnustel kuni 17. ja 18. sajandini.
16. sajandist kuni 1814. aastani kasutas Norra sama lippu, mis Taani, kuna need riigid olid liidus. 1814. aastal võttis Norra kasutusele Taani lipu Norra lõviga. Seda lippu kasutati 1821. aastani. 1814 liitus Norra Rootsiga ja 1815 võeti kasutusele ühine lipp, Rootsi lipp valge ristiga punasel taustal, lipu ülemisel vasakul küljel.
1821 loodi praegune Norra lipp parlamendiliikme Fredrik Meltzeri poolt. Seda lippu kasutati ka Rootsi lipul, tähistamaks ühendust. Kui ühendus muutus ebapopulaarseks, eemaldas Norra parlament1898. aastal liidumärgi oma lipult. Uus lipp heisati esimest korda 1899. aastal. Kui ühendus Rootsiga katkes 1905. aastal, eemaldati märk ka sõjalaevastikult.
