Nikolai Uspenski (vene keeles Николай Николаевич Успенский; 20. juulil 1946 – 19. oktoober 2024) oli Venemaa diplomaat, aastatel 2006–2010 Venemaa Föderatsiooni erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis.
Elulugu
Nikolai Uspenski lõpetas 1969. aastal Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi ning töötas aastatel 1969–1972 Nõukogude Liidu peakonsulaadis Kanadas Montréalis. Ta on töötanud muuhulgas ka Nõukogude Liidu suursaatkonnas Suurbritannias (1977–1983).
Aastatel 1985–1986 töötas Nikolai Uspenski Genfis ning Reykjavíkis toimunud NLKP peasekretäri Mihhail Gorbatšovi ja USA presidendi Ronald Reagani läbirääkimistel Gorbatšovi tõlgina. Aastatel 1985–1990 oli ta Nõukogude Liidu välisministeeriumi teise Euroopa osakonna juhataja ja 1990–1991 Nõukogude Liidu suursaadik Rootsis. Aastatel 1992–1995 töötas ta Venemaa välisministeeriumi teises Euroopa osakonnas vanemnõunikuna.
1997. aastast kuni oma teenistuse alguseni Eesti Vabariigis töötas Uspenski Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogus, olles aastatel 1997–1999 rahvusvahelise julgeoleku küsimuste valitsuse juhataja asetäitja ja 1999. aastast sama ametkonna juhataja.
Suursaadikuks Eesti Vabariigis nimetati Nikolai Uspenski Venemaa presidendi Vladimir Putini määrusega nr 761 25. juulil 2006. Oma kohuseid asus ta täitma 13. septembril 2006 ning andis järgmisel päeval oma volikirjad üle president Arnold Rüütlile.
17. juunil 2010 autasustas Eesti president Toomas Hendrik Ilves suursaadik Uspenskit Maarjamaa Risti teenetemärgiga, mis antakse kõigile oma ametiaega lõpetavatele välisriikide saadikutele. Uspenski puhul kutsus see esile diskussiooni, kas see traditsioon on õigustatud või peaksid suursaadikud saama teenetemärke reaalsete teenete eest.[1] Kõige häälekamalt vastustas Uspenskile teenetemärgi andmist endine Eesti diplomaat Mart Helme, kes leidis, et saadikule anti autasu Eesti-vastase tegevuse eest, viidates Venemaa Föderatsiooni saatkonna võimalikule seotusele pronksiööde sündmustega.[2]
14. juulil 2010 nimetati uueks suursaadikuks Eestis Juri Merzljakov, kes andis oma volikirjad üle sama aasta 28. oktoobril. Nikolai Uspenskile jäi saadikukoht Eestis tema diplomaatilise karjääri viimaseks ametikohaks, sest sellelt vabastamise järel jäi ta pensionile.
Suursaadik Uspenski oli abielus ja tütre isa. Ta valdas vene, inglise, prantsuse, rootsi ja birma keelt.
Viited
Välislingid
