Eestis asunud NSV Liidu relvajõudude õhukaitseväed moodustati varem Eestis tegutsenud 8. sõjalaevastiku õhukaitsevalitsuse väeosade ja hilisema Balti Laevastiku Õhukaitsevägede 13. baasrajooni (13 базового района ПВО БФ) vägede baasil 1957. aastal, kui seniste spetsialiseeritud õhukaitseväeosade asemel moodustati NSV Liidus erinevaid väeliike ühendavad ja konkreetse piirkonna kaitse eest vastutavad üldarmeed.
Õhukaitse õhutõrjepolk koosnes komandopunktist, 4–8 enamasti ühte tüüpi raketikompleksidega stardidivisjonist ja tehnilisest divisjonist (lisaks veel teenindavad allüksused). 1960. aastate keskpaiku muudeti paljud õhutõrjeraketipolgud brigaadideks, mille koosseisu kuulus mitut tüüpi (erineva tegevus- ja sihtmärkide tabavusulatusega) kompleksidega stardidivisjone ning mitu tehnilist divisjoni. Tehniline divisjon tegeles rakettide hoiustamise, ettevalmistamise, hoolduse, tankimise ja remondiga.
Õhutõrjeraketiväe väikseima iseseisva lahinguvõimega osa, õhutõrjeraketikompleksi moodustasid stardidivisjoni juhtimispunkt, sihtmärkide avastamise ja rakettide sihtmärkideni suunamise seadmed ning laskeseadmed.
Õhukaitse õhutõrjeraketidivisjoni (õhutõrjeraketidivisjon, "maa-õhk" tüüpi rakettide divisjon) koosnes juhtkonnast, stardipatarei(de)st, raadiotehnilisest ja tehnilisest patareist, etteveorühmast (e. autorühmast) ja majandusrühmast. Mitu ühise juhtkonna ja ühiste tulejuhtimisvahenditega divisjoni moodustasid kokku divisjonigrupi[1].
2311. raadiotehniline pataljon (2311 радиотехнический батальон), kutsung „Matštovõi“ ja raadiolokaatorijaam, Tapa valdPõima küla, Põima sõjaväelinnak (katastritunnus 27302:003:0092). Algselt NSVL õhukaitseväe raadiotehniline keskus ja komandopunkt Kunda 41. üksiku raadiolokatsiooniroodu 111. raadiotehniline pataljon.
922. üksik raadiolokatsioonirood (922 орлр), raadiolokatsiooniroodu linnak[12] ja radarijaam Pärispeal[13] (s/o 95247) ja raadiolokaatorijaam, (s/o 52283) Loksal/Moel, mis fikseeris Mathias Rusti lennuki sisenemise NSV Liidu õhuruumi, 28. mail1987. aastal. Kasutusel raadiolokatsioonikompleksidST-68U (РЛС СТ-68У), P-15 (П-15), kõrgusemõõtja PRV-16 (ПРВ-16). 922. rlr allus operatiivselt 173. Raadiotehnilise keskuse komandopunktile (КП 173 РТЦ (радиотехнический центр) п. Пыйма г. Тапа), kellele allusid raadiolokaatorijaam Loksal, 893. rlr Suursaarel ja 768. raadiolokatsioonirood Imastus ning reserv rlr (891 орлр) Narva lähedal.
96. üksik lennuvälja hoolduspataljon (96 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 96 ОБАТО), Pärnu
1195. üksik side ja raadiotehniline pataljon, (1195 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1195 ОБСРО), Pärnu. Pärnu lennuvälja (s/o 31556) radaripost nr. 1 ja nr. 2, Pappsaarel ja lennuvälja radaripostid, Eametsa külas ning Nurme külas.
91. üksik lennuvälja hoolduspataljon (91 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 91 ОБАТО, в/ч 40377), Tapal ning ka Jootmel asunud s/o 40377 lennujuhtimise punkt ning Räsnal asunud ladu ja raadiojaam
1198. üksik side ja raadiotehniline pataljon (1198 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1198 ОБСРО ), Tapa
õhutõrjeraketibrigaadi juhtkond Keila-Joamõisas, Keila-Joal asus ka rajatis 62 ("Pantsõr"), milles hoiti paigaldusvalmis tuumalõhkepeadS-200 rakettide jaoks.
komandopunkt[31] (ПДРЦ, Приемно передающий радиоцентр, в/ч 02428[küsitav]) Humalas. Aastatel 1961–1970 asus komandopunkt Maardus.
1. divisjonigrupi juhtkond (в/ч 56178-Ю, s/o 56178-Ju), Keila-Joal, kus asus ka 132 Raadiotehnilise keskuse komandopunkt (КП 132 РТЦ (радиотехнический центр)
207. õhutõrjeraketibrigaadi staap asus varem Tapal lennuväekasarmutega samas linnakus, komandopunkt oli Karkuse ja Koigil/Reinevere küla vahel, Tapalt 6 km lõunas[küsitav][viide?]. ja hiljem
207. õhutõrjeraketibrigaadi staap asus alates 1979 kevadest RakveresNortsu tee asuvates endise 304. krdv polgu ruumidesse), kus paiknesid autorood, siderood, majandusrühm ja töökojad, Brigaadis oli 12 raketidivisjoni Harjumaal, Järvamaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal;
Komandopunkt, divisjonigrupi S-200 juhatus (в/ч 96420-E), sidekeskus ja Tapa lennuvälja saatejaam, Põimal[45]
1142. õhutõrje suurtükipolk (1142 зенап), staap asus Tallinnas Maarjamäel (Haljas tee 32), komandopunkt asus Pirita jõe liivakaldasse kaevandatud kahekorruselises betoonpunkris (Hilisem Tallinna mereväebaasi 440. komandopunkt, valve- ja teeninduskomandatuuri objekt - Komandopunkt Orbita). 1142. õhutõrje suurtükipolk kaitses Lasnamäe lennuvälja.
90. Novorossiiski kahe Punalipu ordeniga hävituslennuväediviis (90-я истребительная авиационная дивизия)
1. üksik raadiotehniline polk (1-й отдельный радиотехнический полк),
192. sidesõlm.
Diviisi komandörid:
1957, polkovnik Aleksandr Ivanovits Korobitsõn. 1957–1961, Nõukogude Liidu kangelane, lennuväe kindralmajor Vladimir Fjodorovitš Abramov (1921–1985)[87], 1960. aastast ümbernimetatud 14. õhukaitsediviisi ülem;
Diviisi staabiülem Nõukogude Liidu kangelane, polkovnik A.I. Nefedov. Diviisiülema asetäitja poliitalal, polkovnik A.I. Gerasimtšuk.
Õhukaitseväeosade reorganiseerimise lõppfaasis likvideeriti 95. ja 90. diviiside juhtkonnad ning polgud allutati PVO Tallinna diviisi juhtkonnale ning 1960. aastal moodustati kogu NSV Liidu territooriumil õhukaitsearmeed, Eesti territooriumil vastavalt Leningradi sõjaväeringkonnale alluv 6. üksik õhukaitsearmee, mille koosseisu kuulusid Eesti territooriumil – 14. õhukaitsediviis; Läti territooriumil 27. õhukaitsekorpus ja Leningradi oblastis 54. õhukaitsekorpus.
1960–1967
1960. aastal moodustatud NSV Liidu õhukaitsevägede 14. õhukaitsediviisi koosseisus olid:
14. diviisi juhtkond ja staap ning 192. sidesõlm Tallinnas,
188. õhutõrjeraketipolk (188-го зенитный ракетный полк), Tapa, mis liideti diviisi koosseisu 1961. aastal;
Õhukaitseväed olid varustatud õhutõrje raketikompleksS-75 "Desna" (C-75 «Десна») ja rakettide 13D (13Д), mis aja jooksul vahetati S-75 "Volhov"i (С-75 «Волхов») ja rakettidega 20D (20Д).
Järgnenud aastatel reorganiseeriti senised raketipolgud-raketibrigaadideks (1142., 188. ja 1176. polgud 1968. aasta suvel – 94., 207. ja 210. õhutõrjeraketibrigaadideks[88]; 898. õhutõrjeraketipolku aga jäi veel polgustruktuuriga) ja uute raketikomplekside relvastussevõtmisega võeti raketibrigaadide relvastusse uued raketikomplekid S-125, 1142. srp relvastusse võeti raketikompleks S-200 «Angara» ning 20. augustil 1967. aastal asusid esimesed nende raketikompleksidega varustatud 3 raketidivisjoni lahinguvalvesse.
94. õhutõrjebrigaad (94 зрбр), ülem, polkovnik K. S. Babenko; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125, ka kaks divisjoni raketikompleksidega S-200.
207. õhutõrjeraketibrigaad (207 зрбр ), ülem, polkovnik G. J. Ivanov; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125 ka divisjon raketikompleksidega S-200.
210. õhutõrjeraketibrigaad (210 зрбр ), ülem, polkovnik S. J. Tihhonov; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125 ka divisjon raketikompleksidega S-200.
898. õhutõrjeraketipolk (898 зрп), ülem, polkovnik G. M. Kotov; brigaadi relvastuses raketikomplekside 4 patareid S-75; 3 patereid S-125.
Õhutõrjekomplekside tegevuse juhtimiseks võeti 1970. aastast automaatsed juhtimissüsteemid RKASS-1MA (АСУРК-1МА), 1972. aastast 94. srb juhtimissüsteem «Vektor 2L».
Eestis asusid NSV Liidu Õhukaitsevägede (ПВО) 23. kaardiväe Lenini ordeniga Punalipulise Orjoli-Berliini raketidiviisi (23 гвардейская ордена Ленина Краснознамённая Орловско-Берлинская ракетная дивизия, в/ч 21201) neli polku, neid teenindanud neli remondi- ja tehnikabaasi, sidesõlme raadiokeskus, õppeväeosa ja muud väiksemad väeosad. 23. Raketidiviisi staap Läti NSV poolel Valka linnas. Ilmselt paiknes seal ka mitu diviisi teenindanud üksust, sidesõlm, sõjaväeprokuratuur ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku KomiteeEriosakond.[89]
↑Kardla radarijaam Tähtvere vallas Tartumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
↑Suurekivi raketibaas Padise vallas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015
↑"Vene Föderatsiooni relvajõudude poolt üleantud või mahajäetud vara edasine haldamine" (Riigi Teataja I 1995, 38, 500), Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1995. a korraldus nr 1104-k