PROFILBARU.COM

Mscisłaŭ
valgevene	Мсціслаў * / Mscisłaŭ *transkriptsioon: Mstsislav
klassikaline valgevene	Амсьціслаў * / Amścisłaŭ *transkriptsioon: Amstsislav
vene	Мстислав (Mstislav)
	Mscisłaŭ lipp Mscisłaŭ vapp
	Elanikke: 10 019 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 54° 1′ N, 31° 43′ E

Mscisłaŭ (transkribeerituna Mstsislav, poola keeles Mścisław, leedu keeles Mscislavas või Mstislavas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Mscisłaŭ rajooni halduskeskus. Mscisłaŭ asub Mahiloŭ linnast 95 kilomeetri kaugusel Vichra jõe kaldal.

Haridust annavad kaks keskkooli, lütseum, spordikool ja kunstikool. Linnas on kaks raamatukogu. Aastast 2002 toimuvad linnas Valgevene kammermuusika festivalid; aastast 2008 toimuvad seal aga igal aastal keskaegset kultuuri tutvustav pidu «Рыцарскі фэст». Linnas on toiduainetetööstus ja kergetööstus.

Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum, vanalinn, kaks linnamäge, vana turuhoone, katoliku kirik koos selle juures asunud karmeliitide kloostriga aastast 1614, aastal 1640 ehitatud jesuiitide kolleegium ja selle juures asuv katoliku kirik, Püha Luuka klooster, aastal 1775 ehitatud katoliku kirikuks ehitatud ja XIX sajandi lõpus õigeusu kirikuks ümber ehitatud kirik, õigeusu kirikud aastaist 1834 ja 1871.

Linna nimi tuleneb Mstislav I Suure nimest; linna rajanud Smolenski vürst Rostislav Mstislavitš, kes oli tema poeg, pani sellele nime oma isa järgi. Mscisłaŭ on Sillamäe sõpruslinn.^[2]

Ajalugu

Vanem linnamägi oli asustatud juba alates esimesest sajandist enne Kristust. Seal asus Dnepri-Dvinaa kultuuri asulapaik. Uuem linnamägi võeti kasutusele XII sajandil. Aastal 1135 rajas Smolenski vürst Rostislav Mstislavitš sinna valli ja vallikraaviga piiratud kantsi, mille juurde tekkis asula. Lossimäel tehtud väljakaevamistel on leitud XIII sajandi algusest pärinevaid tohtkirja fragmente. Asulat on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1156.

Aastal 1180 sai Mscisłaŭ iseseisva Mscisłaŭ vürstiriigi pealinnaks (teised tähtsamad asulad selle aladel olid Rasna ja Radamla. Sealsed valitsejad olid lähedased sugulased Smolenski vürstidega ja need kaks vürstiriiki moodustasid faktiliselt ühe terviku.

Aastal 1359 vallutas linna Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst (1345–1377) Algirdas, kes andis selle oma pojale Karigailale, kes rajas sinna oma dünastia (Mstislavskid). Aastal 1386 üritasid smolensklased suurvürst Jogaila kroonimist ära kasutades linna tagasi vallutada. Üksteist päeva kestnud piiramise järel jõudsid kohale Vytautase ja Skirgaila juhitud Leedu väed, mis lõpetasid piiramise ja purustasid Smolenski sõjajõud; Smolenski vürstiriik tunnustas aga leedulaste ülemvõimu.

Grünwaldi lahingus osales ka Mscisłaŭ malev. Umbkaudu samal ajal sai Karigaila seni katoliiklikust pojast Lengvenisest õigeusklik ja ta rajas linnast põhja poole kloostri.

Aastal 1501 said Leedu väed linna lähistel toimunud lahingus Moskva vägedelt lüüa, kuigi linna ennast need vallutada ei suutnud ja sõja lõppedes jäi linn Leedule. Aastal 1514 otsustas sealne vürst Mihhail liituda Moskvaga, kuid pärast Moskva vägede kaotust Orša lahingus vahetas ta poolt.

Seoses territoriaal-administratiivse reformiga sai linnast Mstsisłavi vojevoodkonna halduskeskus. Aastal 1614 ehitati sinna esimene katoliku kirik. Aastal 1634 sai Mscisłaŭ magdeburgi õigused. Linna sisetulekute suurendamiseks said sealsed raehärrad õiguse avada avalikke saunasid, leiva- ja lihamüügikohti. Kodanikuõigused said ka linnas ja selle lähistel elavad juudid.

Aastal 1654 vallutasid venelased Smolenski. Seejärel suundus osa Vene vägedest bojaari Aleksei Trubetskoi juhtimisel Mscisłaŭ alla. Sealne kants vallutati tormijooksuga ja põletati maha.^[3] Hiljem korraldasid tema väed linnas ja selle ümbruskonnas veresauna, kus tapeti 15 000 elanikku, ellu jäi vaid 700 meest.^[4]

Põhjasõja ajal toimus aastal 1708 linna lähistel Malatitze lahing, mida peavad oma võiduks nii vene kui ka Rootsi väed. Seejärel rüüstasid Vene väed linna, slovaki evangelisti Daniel Krmani andmete kohaselt põletasid nad linna ka maha.

Aastal 1835 kirjutas Faddei Bulgarin oma teoses "Märkmeid teekonnalt Dorpatist Valgevenesse ja tagasi" linna kohta, et Čavusy, Čerykaŭ, Klimavičy ja Kryčaŭ, tegelikult ka Połacki külastamise järel tundus Mscisłaŭ talle pealinnana, millega võrreldavad olid vaid Minsk ja Viciebsk. Linnas olevat olnud ilusad majad, uhked kirikud ja isegi hea apteek. Aastal 1858 laastas linna tulekahju, milles hävis üle 500 maja.

Aastal 1897 oli linnas 8514 elanikku, neist 5072 juuti, 2838 valgevenelast, 475 venelast ja 108 poolakat.^[5] Linnas valmistati telliseid ja õlut, töödeldi nahka. Linnas oli kolm õigeusu kirikut ja üks katoliku kirik, seal tegutses sünagoog.

Aastal 1924 läks Mscisłaŭ Valgevene NSV koosseisu. 15. oktoobril 1941 hukkasid linna hõivanud Saksa väed selle läheduses ligi 1300 linnas elanud juuti. Pärast seda, kui Nõukogude väed linna vabastasid, ei olnud sinna jäänud enam ühtegi juudi soost elanikku.^[6] Lisaks juutidele hukkasid Saksa okupatsiooniväed seal veel 168 valgevenelast ja 35 mustlast.^[7]