Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta 1890–1901 Tallinnas Girardide perekonnaga seotud aktsiaseltsi "R. Mayer" keemiatehases ning oli viimaseil aastail selle tehniline juhataja. Aastatel 1901–1905 tegutses ta insenerkonsulendina firmas "Rosen & Co" ja "Estländischer Landwirtschaftlicher Vereini" juures. Seoses tööga külastas ta paljusid keemiatööstuse ettevõtteid nii kodu- kui ka välismaal ning temast sai hinnatud ekspert keemilise tehnoloogia valdkonnas.
1905. aastal kutsuti Wittlich Riia Polütehnikumi adjunkt-professoriks, kus sai varsti hinnatud pedagoogiks ja teadlaseks. 1910. aastal nimetati ta polütehnikumi korraliseks keemilise tehnoloogia professoriks. Õppetöö ja teadustegevuse kõrvalt tegutses ta keemiateaduskonna dekaani, prorektori ja alates 1916. aastast, mil polütehnikum oli evakueeritud Moskvasse, ka selle rektorina. 1918. aastal viibis ta taas Lätis ning aitas rajada Läti Kõrgemat Kooli.
Eesti iseseisvumise järel pöördus ta tagasi kodumaale ning määrati haridusministri käskkirjaga 20. augustist 1919 Tartu Ülikooli keemilise tehnoloogia professoriks. Aastail 1920–1925 oli Vittlich õppetöö kõrvalt matemaatika-loodusteaduskonna dekaan ja ülikooli valitsuse liige. Ka pärast professoriametist lahkumist 1. jaanuaril 1932 jäi ta ülikooli eradotsendiks, pidades üliõpilastele jätkuvalt erialaseid loenguid.
Teadustegevus
Michael Wittlich on uurinud suhkru- ja tärklisetööstust ning käärimisprotsesside tehnoloogiat. Ta on uurinud muu hulgas Eesti kohalike kütuste (turba ja põlevkivi) keemilist koostist ning põlevkiviõli otstarbekat kasutamist. Ta on olnud Eesti Vabariigi algaastail riikliku ettevõtte Riigi Põlevkivitööstus nõukogu liige. 1925. aastal asutas ta Tartu Ülikoolis koos Paul Kogermannigapõlevkivi uurimise labori. Michael Wittlich on kirjutanud ka esimese eestikeelse keemiatehnoloogiaõpiku "Valitud peatükid tehnoloogiast", Tartu 1927.
Hobid
Michael Vittlichit olevat Eesti spordiringkondades tuntud kui head tennisemängijat[viide?], mistõttu ta ka vanas eas "noore ja paenduvana" püsinud.[viide?]
Pere
Ta sündis Kunda mõisa rehevanema Kristjan Vitsuti ja selle abikaasa Miina kolmanda lapsena. Tal olid kaks vanemat õde, Maria ja Mai. Ta on maetud Vana-Jaani kalmistule.
