Bernhard Lais "Tundmatu mees. Rinnaportree ovaalis" (pildistamise aeg teadmata)
Bernhard Lais avas oma ateljee7. juulil 1882 (uue kalendri järgi) Tallinnas Suur-Kloostri ja Väike-Kloostri tänava nurgal majas nr 57. Avamisele eelnes ajakirjanduses väga enesekindel reklaam. Reklaamis anti ka põhjalik ülevaade ateljee interjöörist.[1] Fotoäri asus seal 1883. aastani. Samal aastal kolis Lais oma ateljee Raekoja platsi lähistele Hans Gonsiori majja Mündi tänav 3 ja töötas seal 1899. aastani. B. Laisi surma järel sai ateljee endale Alexander Reisberg, kes jätkas B. Laisi firma nime kasutamist oma fotodel.[2]
Röntgenikabinet
Bernhard Laisil oli kogemus röntgenikiirtega tegelemisel varasemast koostööst Wilhelm Peterseniga ja 1897. aasta mais avas ta Tallinnas esimese täielikult sisustatud röntgenikabineti. Väärib mainimist, et radioloogia oli alles 1895. aastal ilmavalgust näinud ja Tartu Ülikoolis tegeleti sellega 1896. aasta jaanuarist alates.[3]
B. Lais "Michael Wittlich. Rindportree ovaalis" (1880. aastad)
Bernhard Laisi röntgenikabineti aparatuuri tootis Berliinis W. Hirschmann. Röntgeni läbivalgustusekraani suurus oli 30 x 40 cm. Laisi aparatuur oli ainus Baltikumis ja seda peeti tolle aja Vene tsaariimpeeriumi moodsaimaks. Sellega oli võimalik teha nii läbivalgustusi kui ka ülesvõtteid. Säriajad olid 30 sekundist 15 minutini. Revalsche Zeitungis ilmus ka kuulutus, kus pakuti võimalust teha tasulisi röntgenuuringuid – tol ajal kasutati röntgenit peamiselt meelelahutuslikul eesmärgil piltide jäädvustamiseks (nn skeletifotod), kuid õige pea hakati röntgenit kasutama abivahendina meditsiinis. Lais käis oma aparatuuriga ka Peterburis demonstratsioonesinemistel.[1][2]
Katsetused ja saavutused
Bernhard Lais ei olnud lihtne päevapiltnik – ta oli esimene Eesti fotograaf, kes oli võimeline tegema momentvõtteid liikuvatest objektidest. Ta proovis valmistada ka tolle aja kohta mõõtmetelt väga suuri fotosid, kasutades suurendusaparaati ja saavutades pildid kõrgusega kuni 1 meeter.
Tema võimekusest räägib ka see, et tegu on fotograafiga, kes viis eesti fotograafia maailmakaardile. Esimese tunnustuse sai ta Brüsselis, Belgias1891. aastal toimunud rahvusvahelisel fotonäitusel "Société scientifique Européenne Exposition" saavutatud esikohaga. Järgmise esikoha sai ta 1892. aastal samuti Belgias St. Gilles toimunud fotonäitusel Tallinna vanalinna fotode eest. Võistlustelt saadud aumärgi võttis Lais kasutusele oma fotode tagaküljel ja ka omanimelisel kirjapaberil – leides nii järjekordse viisi, kuidas oma töid ja teenuseid reklaamida.[1][2]
Tööde iseloom, tellimused
Bernhard Laisi tööd on hoolsalt pildistatud, kuid eriti torkab silma vormistuse rõhutamine. Laisi fotostuudio pakkus vastavalt tellija soovile ühe võimalusena foto uhkemaks ja esinduslikumaks muutmisel kuldäärega raamistust, mida sai lisaraha eest.
Ateljee pakkus ka hulgitellimuse võimalust, mille puhul kehtis hinnasoodustus (näiteks 1895. aastal: 12 kuldäärega pilti maksis 3,50 rubla, 100 kuldäärega pilti aga 20 rubla, soodustus kehtis ka tavapiltidele).[1]
Reportaažfotod
Charles Leroux' surnukeha õhusõiduki rusude keskel
Bernhard Laisi kõige kuulsam reportaažfoto on Tallinnas 12. septembril1889 pildistatu: ameeriklasest aeronaudiCharles Leroux surnukeha õhusõiduki rusude keskel. Väidetavalt pildistas ta ka tema allakukkumist, kuid tõendeid selle kohta pole leitud.[2]
Tema fotode hulgast on ajalooliseks dokumendiks loetud 2. septembril1886 pildistatud Albu valla rahva suurt grupipilti Otto von Lilienfeldti peol, mis tähistas tema mõisaomanikuks olemise 25. aastapäeva.[1]
