Aastal 1609 Mazyr põles. Aastal 1616 ehitati sinna esimene katoliku kirik. XVII sajandil asutati linna ümbruses mitmeid kloostreid (neist aastal 1760 asutatud bernardiinide kloostri ruumides tegutseb tänapäeval õigeusu klooster). Aastail 1723–1773 tegutses linnas ka jesuiitide misjonikeskus.[4]
Aastal 1878 oli Mazyris kolm õigeusu kirikut, üks katoliku kirik ja sünagoog. Aastal 1897 elas linnas 8076 inimest, kellest 69,73% olid juudid.
Aastal 1919 läks Mazyr Valgevene NSV koosseisu. Aastail 1924–1930 ja 1935–1938 oli linn Mazyri ringkonna halduskeskuseks. Aastail 1938–1954 oli linn Polesje oblasti halduskeskuseks. Teise maailmasõja eel moodustasid juudid linna elanikest 36,09%; sõja lõppedes olid praktiliselt kõik sealsed juudid hävitatud.[5] Sealses surmalaagris hukati 4700 kohalikku elanikku.
Linn asub Prõpjatsi jõe mõlemal kaldal. Linna keskus asub merepinnast 170 meetri kõrgusel. Mazyri lõunapiiril paikneb Homieli oblasti kõrgeim punkt (221 m).[8]
Mazyri peamised kliimanäitajad aastatel 1981–2010 kogutud andmete põhjal
Ühistranspordis on lisaks autobussiliinidele linnas ka trammiliin, mille pikkus on ligi 20 kilomeetrit.
Üle Prõpjatsi jõe viiv maanteesild on Valgevene pikim maanteesild.
Majandus
Mazyri tööstuspiirkond asub linnast 15 kilomeetrit lõuna pool Michałki külanõukogu territooriumil; linnaga ühendab seda trammiliin. Sealne tähtsaim ettevõte on Mazyri naftatöötlemistehas, kus töödeldakse nii Venemaalt pärinevat naftat kui ka Valgevene enda riigist pärinevat naftat. Linna lähistelt möödub naftajuhe Družba.
Linna juures paiknevad Valgevene suurimad kivisoola varud; neid kaevandatakse ja töödeldakse.
Linnas töödeldakse puitu. Mazyris valmistatakse ka kaableid ja maaparandustehnoloogiat. Linnas on piiritusevabrik. Tähtsaiks tööstusharudeks on ka trükitööstus ja nahatööstus. Sealse õlletehase toodangu hulka kuulub ka mineraalvesi.
Kultuur ja haridus
Haridust annavad 15 keskkooli ja neli muusikakooli. Mazyris asub ka kutseharidust andev ehitustehnikum.
↑Jelski A. Mozyrz // Słownik geograficzny Królestwa Polskiego i innych krajów słowiańskich.Tom VI: Malczyce – Netreba. – Warszawa, 1885, lk 754.
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. märts 2019. Vaadatud 5. novembril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)