Markasiit

Markasiit
Omadused
Keemiline valem	FeS2
Mineraaliklass	sulfiidid
Molekulmass	119,98
Värvus	värske murdepind tina värvi, kahvatatu pronkskollane, õhuga kokkupuutel aja jooksul tumeneb.
Kõvadus	6...6,5
Süngoonia	ortorombiline
Kriips	must, hallikasmust
Läige	metalne[1][2][3]

Markasiit on mineraal, mille koostiseks on raudsulfiid (FeS₂). Markasiidi molekulivalem on küll täpselt sama mis püriidil, kuid tema kristallstruktuur on erinevalt püriidi kuubilistest kristallidest ortorombiline (risttahukakujulised ühikrakud). Nii püriidi kui ka markasiidi kristallstruktuurile on ühine see, et nad mõlemad sisaldavad disulfiid S₂^2- iooni, milles väävliaatomid on omavahel seotud lühikeste sidemetega. Püriidi ja markasiidi kristallstruktuuride erinevus tuleneb väävli dianioonide erinevast paigutusest ümber Fe²⁺ katioonide. Markasiit on kergem ja rabedam kui püriit. Markasiiditükid kipuvad oma kristallstruktuurist tulenevalt tihti murenema ja tükkideks lagunema. Seda ei saa näiteks nii hästi noaga kraapida kui tina.

Markasiidi värske murdepind on kahvatukollane, peaaegu valget värvi ja metalse läikega. Aja jooksul see tuhmub ja värvus muutub tumedamaks – kollakaks-pruunikaks. Markasiidiga tõmmatud kriips on must. Markasiit moodustab lapergusi, tabulaareid kristalle, mis liitunununa võivad meenutada natuke kukeharja.

Markasiidikristallid (3.3 × 2.1 × 1.4 cm)

Poolitatud kerakujuline markasiit Prantsusmaalt. Näha on kiirjat sisestruktuuri

Üldiselt on markasiit liiga rabe, et seda kasutada vääriskividena. Kuid vahel võib kohata vääriskive, mida nimetatakse markasiidiks, kuid mis suure tõenäosusega on siiski püriit. Kuna nimetust "markasiit" kasutati vanasti nii püriidi, markasiidi kui ka kõigi teiste raudsulfiidide kohta üldiselt^[4] siis sellest võibki tuleneda püriidi mõnikord markasiidiks nimetamine. Kitsam, teaduslik definitsioon ja määratlus on tulnud hiljem (teaduslik redefinitsioon aastal 1845)^[2].

Esinemine

Markasiit tekib tavaliselt madalatel temperatuuridel tugevalt happelises keskkonnas. Markasiiti võib leida settekivimitest (kiltkivi, lubjakivi ja kivisüsi) ja ka madalatemperatuurilistest hüdrotermilistest kohtadest. Markasiidiga sarnanevad mineraalid on näiteks püriit, pürrotiit, galeniit, sfaleriit, fluoriit, dolomiit ja kaltsiit.^[1]

Markasiit võib moodustada settelistes kivimites muguljaid agregaate, konkretsioone ja kristalle. Markasiidimoodustiste kuju võib olla leiukohale spetsiifiline ja selgelt eristatav. Markasiit moodustub ka pürrotiidi või kalkopüriidi keemilisel muundumisel.

Keemiline muundumine

Markasiit reageerib niisketes tingimustes aktiivsemalt kui püriit ning moodustab veega reageerides raud(II)sulfaadi ja väävelhape. Vett sisaldav raudsulfaat on sinakas mineraal, mida nimetatakse melanteriidiks ehk raudvitrioliks (FeSO₄·7H₂O).^[5]

Geoloogilistes kogudes võib suure õhuniiskuse korral tulla ette markasiidi reageerimist õhus oleva vee ja hapnikuga, mille tulemusel markasiidis olev väävel oksüdeerub ja liitub vee molekulidega, moodustades väävelhappe, mis võib hakata mineraali ümbrust söövitama ja reageerima teiste kogus olevate mineraalinäidistega. Sellise reaktsiooni tekkimise vältimiseks piisab õhuniiskuse hoidmisest alla 60%.^[6]

Viited

1. Handbook of Mineralogy
2. Mindat.org
3. Webmineral data
4. CNRTL (in French)
5. Klein, Cornelis and Cornelius S. Hurlbut, Manual of Mineralogy, Wiley, 20th ed. 1985, p.286 ISBN 0-471-80580-7
6. http://www.nps.gov/history/museum/publications/conserveogram/11-02.pdf NPS Storage Concerns For Geological Collections, Conserv-O-Gram, April 1998