Ludwig oli kuninga ja keisri Arnulfi ning tema abikaasa Ota (Oda, Uta) ainus poeg ning sai kuningaks tolle surma järel, olles vaid 6-aastane. Ta krooniti 4. veebruaril900. aastal ja see on esimene Saksa kuninga kroonimine, mille kohta on kirjalikke andmeid.
Ludwigil oli vanem poolvend, väljaspool abielu 871. aastal sündinud Zwentibold, kes valitses Arnulfi armust Lotringis. Pärast Arnulfi surma keeldus Zwentibold Ludwigile allumast ja kuulutas Lotringi iseseisvaks. Aadli toetus kuulus aga Ludwigile, nad hakkasid mässama ja mässuline krahv Reginhar tappis Zwentiboldi. Zwentiboldil polnud pärijaid ja Ludwig sai tema maad endale.
Tema valitsusajal kannatas maa rängalt ungarlaste rüüsteretkede all. 900. aastal rüüstas üks ungarlaste vägi rängalt Baieri hertsogkonda, aga teise suutsid markkrahvLiutpold ja Passau piiskop Richeri väed puruks lüüa. 901. aastal laastasid ungarlased Kärnteni marki. 904. aastal kutsusid sakslased ungarlaste vaimse juhi Kurszáni, kes oli Árpádi kaasvalitseja, läbirääkimistele, kuid mõrvasid ta kogu kaaskonnaga, misjärel Árpád sai ungarlaste ainuvalitsejaks. 906. aastal rüüstasid ungarlased kahel korral Saksimaad ja 907. aastal andsid nad baierlastele ränga hoobi, tappes ka markkrahvi Liutpoldi. Ludwig proovis sõjaväge ka ise juhtida, aga tema vägi löödi Pressburgi (Bratislava) all puruks. Järgmisel aastal oli Saksimaa ja Tüüringi kord ning 909. aastal käisid ungarlased koguni Švaabimaal ja Ülem-Burgundias.
Kui Ludwig pärijateta suri, algas riigis segadusteaeg, mis lõppes Heinrich Linnupüüdja võimuletulekuga. Lotringi valitsejaks sai Reginhar, kes oli enne seal valitsenud Zwentiboldi ise tapnud.
