Lothar oli Frangi keiser (814–840) Ludwig Vaga vanim poeg ning seega õigustatud pärima Frangi impeeriumi. 817. aastal oli ta saanud kaaskeisriks ning 823 koguni lasknud end paavstPaschalis I-l keisriks kroonida, ent pidi siiski oma isale keisriõigused peagi loovutama. Põhjuseks oli see, et ta hakkas koos oma vendadega isa vastu mässama. Esimene mäss toimus 830 ja Ludwig kukutati, kuid sai 831 taas troonile tagasi. Teine mäss toimus 833Milano peapiiskopi Angilbert II õhutusel ning Ludwig kukutati uuesti ja uuesti tõusis ta järgmisel aastal troonile. Ludwig pagendas Lothari Itaaliasse, mille asevalitseja (822–855) ta oli kuni oma isa surmani.
Frangi riigi jagamine: Lothar I Kesk-Frangi riik – Lotring, Burgundia ja Itaalia – rohelisega
Ludwig Vaga surma järel 840 otsustas ta kogu võimu aga enda kätte võtta. Kuid tema ambitsioonikad vennad Ludwig ja Charles (germaanipäraselt Karl) ei tahtnud sellega leppida ning et nende isa autoriteet oli olnud liiga nõrk, et ühtki neist riigi ainupärijaks teha, siis algas sisesõda, mis Frangi riigis Merovingide ajal sagedane oli olnud. Ükski vend ei suutnud ülekaalu saavutada ning nii jagasid nad riigi 843. aastal Verduni leppega omavahel.
Lothar säilitas Frangi keisritiitli ja sai endale valitsemiseks Itaalia ning maariba Reini ja Rhône'i jõe vahel kuni Põhjamereni ehk Kesk-Frangi riigi. Seega läks ka Karl Suure pealinn Aachen tema valdusse ning seal asuski ta resideerima. Itaalia andis ta valitseda oma vanimale pojale Ludwigile.
855. aastal, enne oma surma jagas ta riigi kolmeks: põhjapoolse osa (Lotharingia koos Aacheniga) sai ta keskmine poeg Lothar, keskmise ehk Burgundia noorim poeg Charles ja vanimale pojale, Ludwig II-le jäi Ida-Frangi riik ning lisaks sai too ka keisritiitli.
Lothar abiellus 821. aasta oktoobris Toursi Ermenegardega. Abielust sündis 8 last, 3 poega ja 5 tütart, kes kõik täiskasvanuks said. Pärast Ermenegarde surma 20. märtsil851 sündis Lotharil ka üks abieluväline poeg.
