Isa Lothar I valitses Kesk-Frangi riiki, mis ulatus PõhjamerestVahemereni ning hõlmas Madalamaid, Reini keskjooksu mõlemat kallast ning Põhja-Itaaliat. Tema surres jagunes riik poegade vahel kolmeks: vanim poeg Ludwig sai Itaalia ja keisritiitli, Lothar Lotharingia ehk Madalmaad ja Reini keskjooksu ning noorim poeg Karl Burgundia kuningriigi (ehk hilisema Burgundia hertsogkonna ning Provence'i alad).
863. aastal suurendas Lothar oma valdusi surnud venna Karli alade arvelt, ent siis sattus ta oma võimukate onude Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslase võimuvõitluse keskele, sest tahtis oma naisest Theutbergast, kellega tal lapsi polnud, lahutada, et abielluda oma ihaldatu Waldradaga. Lahutus oli kuningale keerukas protseduur ning vajas ka paavsti heakskiitu, kuid too oli Karl Paljaspea mõju all. Nii pidi Lothar aastaid ootama, kuni 867. aastal sai võimule uus paavst Hadrianus II. Temalt õnnestus Lotharil 869. aasta suveks lahutuse kinnituskiri hankida, kuid tagasiteel Roomast koju haigestus ta palavikku ning suri ootamatult. Waldrada oli talle sünnitanud poja Hugo, kuid see kuulutati ebaseaduslikult ning tema riik jagati Meersseni lepinguga Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslase vahel.
