Lehelind (Phylloscopus) on värvuliste seltsi põõsalindlaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Lehelinnud on umbes varblasesuurused roheka värvusega linnud. Enamik on ülalt rohekad või pruunikad ja altpoolt valkjad või kollakad. Üldiselt on nad väga vähemärgatava ja mittekontrastse sulestikuga. Mõnel Aasia liigil on tiibadel ja sabal hele ääristus, samuti heledad laigud silmade all. Suguline dimorfism puudub täiesti, noor- ja vanalinnud näevad samuti ühtmoodi välja. Põõsalindudega võrreldes on lehelindudel lühem saba ja pikemad varbad. Nokk on peenike. Sabal on 12 suurt sulge.
Lehelindude laul on väga lihtne. Kuna nende välimus on üsna sarnane, kuid kaugele kostev laul väga erinev, tehaksegi neil tavaliselt vahet laulu järgi.
Lehelinnud elavad metsas, niihästi okas- kui lehtmetsas. Üksnes mõningaid Aasia liike kohatakse põõsastikes metsapiirist kõrgemal. Lehelinnud on üldiselt putuktoidulised. Eri liigid korjavad putukaid eri rinnetelt, alates puulatvadest kuni rohurindeni. Nad on aktiivsed linnud, liiguvad peaaegu lakkamatult ja toidu otsimise ajal lehvitavad nad sageli tiibu. Enamik liike on rangelt territoriaalsed niihästi suvel kui talvitumispaigas.
Lehelinnud teevad pesa enamjaolt maapinnale, aga mõned ka vahetult selle kohale või puudele keskmisele kõrgusele. Pesa on kerakujuline, väljast kaetud sammalde ja kõrtega. Sissepääs pessa asub küljel. Munad on kas täiesti valged või vaevumärgatavate pruunikate või punakate tähnidega.
Talveks rändavad nad Aafrikasse.
Eesti liigid
Viited
