| Kuja looduspark |
|---|
|
Dabas parka "Kuja" |
![]() Auziņi kadakas enne tormikahjustusi |
| Koordinaadid |
56° 52′ 13″ N, 26° 23′ 23″ E |
|---|
| Pindala |
107,88 km² |
|---|
| Tüüp |
looduspark |
|---|
| Moodustatud |
2004 |
|---|
|
|
 |
Kuja looduspark on kaitseala Lätis Vidzemes Madona piirkonna Sarkaņi ja Prauliena vallas, piirnedes idas Indrāni vallaga. Looduspark asub Kuja jõe kallastel. Kaitseala loodi 2004. aastal, kaitsmaks olulist lindude elupaika, kus pesitseb 32 liiki kaitsealuseid linde.[1]
Kaitseala asub Ida-Läti madalikul. Kaitseala pindala on 10 788 ha. 4409 hektarit võtavad enda alla metsad.[2]
Kaitseala maastik on mosaiikne, kus põllud vahelduvad laialehiste metsade ja kuusikutega. Kaitserežiim näeb ette neli kaitsekorralduslikku tsooni - reguleerimata tsoon inimasustuste ja suuremate teede ümbruses, üldtsoon, kus kaitstakse sealse maastiku mosaiiksust, sesoonse kaitse piirkond kaitseala metsades, kus inimtegevus on piiratud lindude pesitsemisajal, ja rangema kaitsega tsoonid biotoopides, kus võivad pesitseda must toonekurg ning väike-konnakotkas.[3] Kokku jääb looduspargi territooriumile ligi 50 sellist mikrohoiuala.[4] Looduspark kuulub Natura 2000 alade hulka.[5]
Loodusparki jääb Ezernieki või Plāte kivi. Sealsetes metsades kasvab arvukalt looduskaitsealuseid põlispuid. Olulised Nende seas on ka Auziņi kadakas ümbermõõduga 2 meetrit.[6] Aastal 2006 murdis tuul selle pooleks ja puhus puhus ühe poole pikali, sellest ajast saati kasvab edasi puu viltuses asendis pool.[7]
Aastal 1935 avati kaitseala territooriumi läbiv Madona–Lubāna raudtee, mis suleti 1990. aastal. Kuni XX sajandi keskpaigani kasutati Kuja jõge palgiparvetuseks ja selle äärsed luhad olid üleujutatavad. Seejärel algasid luhtadel maaparandustööd. Kolhoosikorra ajal kasutati sealseid luhtasid intensiivselt karjamaadena.[8] Kaitseala lõunaserva rajati toona ka Prauliena lennuväli. Kuna melioratsioonitöid kaitseala territooriumil pole jätkatud, on sealsete luhtade loodus taastumas.[9]
Aastal 2001 alustati praeguse kaitseala territooriumil lindude seiret, kuna oli teada, et väike-konnakotkas armastab sealses piirkonnas pesitseda. Sama aasta aprillis oli leitud 32 pesitsevat kotkapaari ja nende pesitsuspaikade kaitseks asuti looma mikrohoiualasid. Aastal 2003 sündis plaan need ühendada ühiseks looduspargiks.[8] Aastal 2006 võeti kasutusele uuem metoodika, mis näitas, et tegemist on tähtsaima väike-konnakotka pesitsemispaigaga maailmas. Kaitseala on tähtis pesitsemispaik ka rohunepile ja mustale toonekurele.[10]
Imetajatest elavad kaitsealal hunt, ilves, kobras, metskits, valgejänes, saarmas, kobras ja neli liiki nahkhiiri. Kaitsealuseid selgrootuid elab seal 22 liiki, neist olulisemad on paksukojaline jõekarp, rohe-vesihobu, suur puruvana, Ceruchus chrysomelinus ja väike-kiirgliblikas. Kaitstavaid taimeliike on 10. Nende seas on viis liiki orhideesid, niidu-kuremõõk, karvane maarjalepp, kattekold, ohtene tarn ja karulauk. Kaitseala taimestikku ohustab seal invasiivselt leviv Sosnovski karuputk.[9]
Loodusparki jääb ka Ižezersi järve asulakoht, mis on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.[11]
Kuivamaa loodusdirektiivi elupaigatüüpe on Kuja looduspargis viis. Metsadest esinevad seal siirdesoo- ja rabametsad ning Fennoskandia hemiboreaalsed looduslikud vanad laialehised epifüütiderikkad salumetsad. Sealsed põlispuud on elupaigaks kaitsealustele putukatele, samblikele ja seentele. Olulisimad nn. biopuud on kaitsealal vanad männid, ent selliste biopuude seas on ka tammesid, vahtraid ja pärnasid.[12] Lisaks metsadele esinevad seal koosluse Festuco-Brometalia poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal, niiskuslembesed serva-kõrgrohustud ning Fennoskandia puisniidud, kus kasvab jumalakäpp.[13]
Looduspargi jõgedel esineb kooslus Ranunculion fluitantis (Callitricho-Batrachion). Kaitsealale jääv Ižezersi järv on penikeele- ja kilbukakooslustega looduslikult rohketoiteline järv.[14]
Viited
- ↑ Dabas aizsardzības pārvalde
- ↑ Kuja dabas aizsardzības plāns, 25.04.08, lk 4.
- ↑ Kuja dabas aizsardzības plāns, 25.04.08, lk 18.
- ↑ Kuja dabas aizsardzības plāns, 25.04.08, lk 5.
- ↑ Latvian Natura 2000 – List of Protected Nature Territories of European Significance
- ↑ Upstu (Auziņu) kadiķis
- ↑ Latvijas Daba un kultūrvēsture
- ↑ 8,0 8,1 Kuja dabas aizsardzības plāns, 25.04.08, lk 6.
- ↑ 9,0 9,1 Kuja dabas aizsardzības plāns, 25.04.08, lk 8.
- ↑ Kuja dabas aizsardzības plāns, 25.04.08, lk 7.
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2021. Vaadatud 19. aprillil 2020.
- ↑ Kuja dabas aizsardzības plāns, 25.04.08, lk 9.
- ↑ Kuja dabas aizsardzības plāns, 25.04.08, lk 12.
- ↑ Kuja dabas aizsardzības plāns, 25.04.08, lk 13.
Välislingid
