Eestis on ta ebaühtlaselt levinud harv haudelind. [1] Kaalub keskmiselt 160–190 g, pikkus on 26–30 cm, tiiva siruulatus 43–50 cm.[2]
Rohunepp on pruunikirju sulestiku, valge kõhualuse ja pika sirge nokaga lind. Tiiva- ja sabasulgede otsad on valged. Emas- ja isaslinnu muster on väga sarnane, aga isastel on üldjuhul pikemad sabasuled, kus on rohkem valget värvi.
Emased rohunepid on isaslindudest tavaliselt tunduvalt suuremad.[3]
Toitumine
Peamiselt kuuluvad rohunepi toiduvalikusse erinevad vihmaussiliigid, aga ta sööb ka kõva kestaga tigusid, putukavastseid
Rohunepp pesitseb korra aastas mai algusest kuni juuli alguseni ja teeb seda üksinda. See tähendab, et isaslind ei osale järglaste kasvatamisel ja puutub emaslinnuga kokku vaid paaritumise ajal.[6]
Rohunepi bioloogia
Rohunepp toitub üksi või väikeste rühmadena peamiselt kaitsva pimeduse varjus, sondeerides oma pika sirge nokaga mudast maapinda või madalat vett. [4] Rohunepp käitub pesitsusajal väga huvitavalt. Pärast päikseloojangut kogunevad isaslinnud emaste tähelepanu võitmiseks kõrgendikule võistlema, kus nad välgutavad kordamööda oma valgeid sabasulgi. Paaritumiseks külastavad emaslinnud mänguplatsi ja valivad endale välja meelepärase isaslinnu. Emased eelistavad neid isaslinde, kel on rohkem valgeid sabasulgi. Paaritumine toimub enamasti mänguplatsi keskel.[3]
Huvitavaid fakte
Rootsi teadlased on leidnud, et rohunepid lendavad rändel peatumata ligi 6760 km kiirusega 96,5 km/h. On imelik, et nad lendavad üle maismaa, kus saaks puhkamiseks ja söömiseks peatusi teha, kuid nad peatu kordagi enne sihtkohta.
Arvatakse, et rohunepp on pikkade vahemaade läbimisel kiireim lind maailmas.[7]
↑ 4,04,1del Hoyo, J., Elliott, A. and Sargatal, J. (1996). Handbook of the Birds of the World. Vol. 3 : Hoatzin to Auks. Barcelona: Lynx Edicions.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
