Ühistunnus hakkas tekkima 19. sajandil ja selleks oli saksa rahvus. Tollal oli sakslastega asustatud piirkond mõnevõrra teistsugune kui tänapäeval, ulatudes kaugemale itta. Ühtlasi vähenes 19. sajandil religiooni tähtsus. Kesk-Euroopa tähistas neid piirkondi, mida Saksamaa soovis nii poliitiliselt kui ka majanduslikult kontrolli all hoida. Nii näiteks kuuluvad Baltimaad Saksa traditsioonis samuti Kesk-Euroopasse, sest seal oli saksa vähemus väga mõjukas.
Geograafilises mõttes on Kesk-Euroopa põhjapiiriks Läänemere lõunarannik, kuid Taani jääb Kesk-Euroopast välja. Läänepiiriks on üldiselt Reini jõgi, lõunapiiriks Alpid. Idapiir on kõige ebamäärasem, sest sealkandis pole nii suurt jõge kui Rein ega nii kõrgeid mägesid kui Alpid. Ka Doonau ei sobi hästi piiriks. Eri ajaloolased ja majandusteadlased on Kesk-Euroopa idapiiri tõmmanud erinevalt.
Pärast sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemist on paljudes endistes sotsialismimaades hakatud väljendama soovi kuuluda Kesk-Euroopasse, mitte Ida-Euroopasse, samal põhjusel, miks Eestis soovitakse kuuluda Põhja-Euroopasse koos Soome ja Rootsiga, mitte Ida-Euroopasse koos Venemaaga.
