Kattri Ezzoubi tegeles laialdaselt islami ja araabia kultuuri tutvustamisega Eestis.[4]Islami uurimise kõrval praktiseeris ta seda ka ise[9], samuti võttis ta ajakirjanduses sageli sõna islami teemadel. Ezzoubi õpetas araabia keelt ja kõhutantsu[4], sealjuures õpetas ta araabia keelt ja kultuuri Kaitsepolitsei ametnikele ja Iraaki minevatele Eesti sõduritele[10] ning islami aluseid ja kultuuri Tallinna Rahvaülikoolis.[11] Kõhutantsijana osales ta 2009. aasta oktoobris Moskvas ülevenemaalisel telekonkursil "Kuulsuse minut".[12]
„Paar aastat tagasi istusime ühe mu õpilasega, kes hakkas Lähis-Itta sõitma, restoranis ja ma avastasin, et loen talle sõnu peale: ole seal hästi ettevaatlik, sind võidakse ära kasutada, sulle võidakse midagi kotti sokutada. Õpilane küsis, kas sa tõesti arvad, et kõik moslemid on terroristid. Jäin mõtlema, kas ma tõesti tahan elada ülejäänud elupäevad arvates, et kõik moslemid on terroristid. Ma ei tahtnud, sest ma ei arva, et moslemiks olekuga kaasneb automaatselt terrorismioht. Nii ei saa elada.[10]“
– Kattri Ezzoubi
Ezzoubi tõlkis 88 raamatut[4] nii vene, inglise, saksa, prantsuse kui ka itaalia[12], samuti araabia, vanakreeka ja ladina keelest. Ezzoubi tõlgete seas oli arvukalt Darja Dontsova, Aleksandra Marinina jt menukirjanike teoseid, kuid ka klassikat ning teatmekirjandust. 2003. aastal ilmus tema koostatud "Vanaaja lugemik"[13] ning 2007. aastal raamat "Araabia vanasõnad".[14] Ta avaldas ka ladina keele õpiku ja töövihiku.[15][16]
Ezzoubi jõudis töötada nii antiikajaloo lektori[17] kui ka islami kultuuri lektorina.[10][4]
Elu lõpul tundis ta huvi Gambia vastu ning asus kirjutama raamatut "Minu Gambia".[18]
Tõlkeid
Gerhard Fink "Kes on kes antiikmütoloogias". Tallinn: Avita, 2000
Sue Townsend "Kuninganna ja mina" Tallinn: Eesti Raamat, 2001
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. märts 2012. Vaadatud 20. oktoobril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
