Karjalameelseid ühendav grupp hakkas kujunema Venemaa-Ukraina sõja alguses. Esimene grupeeringuga liitunud sõdur tuli Ukrainasse riiki kaitsma 2014. aastal. Grupi kujunemine oli tollal aga mitteametlik. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal liitusid Ukraina poolel vabatahtlikena mitmed karjalased ja teiste vene vähemusrahvaste esindajad, mis võimaldas moodustada ametlikuma grupeeringu.[1]
Karjala Grupp asutati ametlikult 2023. aasta alguses, 19. jaanuaril. Tollal sai väeüksuse nimeks Karjala rahvuspataljon.[1] Pataljoni aitasid korraldada Karjala Rahvusliku Liikumise juhtivad liikmed, sealhulgas ka tollane kõneisik Dimitri Kuznetsov. Rahvuspataljoni sihiks sai "koondada noori, kes tahtsid sõdida Venemaa sissetungijate vastu Ukraina sõjaväe koosseisus ja pärast Ukraina võitu saada aluseks Karjala vabastamisele Venemaa okupatsiooni alt".[2] Esialgu võitles grupeering Ukraina Rahvusvahelise Leegioni koosseisus.[3]
Venemaa-Ukraina sõjas
Kuznetsovi väitel kutsus Ukraina relvajõududesse värbav tsiviilraada Karjala vabatahtlikud Türki, kus paljud viibisid mitu kuud ilma, et neil oleks avanenud võimalust pääseda rindele. Rahaliste murede tõttu korraldas ta korjandusi pataljoni toeks nii 2023. aasta veebruaris kui ka Türgis viibides.[2] Samas pole teada, palju korjatud rahast pataljoni toeks läks, sest KRL juhtkond tuvastas hiljem mitmeid Kuznetsovi poolt korraldatud sobinguid ja rikkumisi.[4]
2023. aasta juunis ilmnes Kuznetsovi väitel pataljonil värbamisraskusi ja mitte kõik vabatahtlikud ei liitunud kohe pataljoniga. Seoses sissetungiga Belgorodi oblastisse tekkisid erimeelsused mõnede pataljoni liikmete ja Kuznetsovi tol ajal juhitud Karjala Rahvusliku Vabastusliikumise liikmete vahel, mis põhjustas kahe poole vahelise suhete jahenemise.[2]
2023. aasta teisel poolel võttis tsiviilraada osa vabatahtlikke vastu, rahvuspataljon asus tegutsema Vene Vabatahtlike Vägede koosseisus (ja seega ametlikult Ukraina relvajõududest iseseisvalt).[1][2]
Karjala grupeeringu tegevuse, struktuuri ega liikumiste kohta Venemaa-Ukraina sõjas on vähe avalikku infot ja ka üksus ise palju ei avalda. Seetõttu kahtlustati vahepeal, et tegemist võib olla Venemaa teabeoperatsiooniga. Arvatavasti ei koosne Karjala grupeering 600–800 mehest (mis on tavaline pataljoni suurus).[1][3]
Suuresti viivad Karjala grupeeringu liikmed läbi luureülesandeid. Lisaks sellele osales grupp 2024. aasta märtsis sissetungis Belgorodi oblastisse. Sama aasta juulis tegutses grupeering Harkivi läheduses, Venemaa piiril Belgorodi oblasti vastas.[1]
Väeüksuse eripärad
Karjala grupeeringu peamised eesmärgid on võidelda Ukrainas ning kindlustada Karjala vabastamine ja iseseisvus.[2] Gruppi aitas luua Karjala Rahvuslik Liikumine, mis samuti propageerib Karjala iseseisvumist Venemaast, kuid ei ole sõjaline jõud. KNL ja Karjala grupeering teevad jätkuvalt koostööd.[1]
Üksusega liitumiseks peavad vabatahtlikud vastama kindlatele kriteeriumidele. Vabatahtlikul peab olema hea tervis ega ei tohi olla probleeme alkoholi ega narkootikumidega.[3] Samuti on ootusteks vabatahtlikele soov vabastada Venemaa Karjala võimu alt, ka pärast Venemaa-Ukraina sõda, ning pühendumus põhjamaistele väärtustele.[2] Grupeering põhjendab oma soovi sõjas madalat profiili hoida sihiga pärast sõda Venemaale naasta, et seal uus Karjala armee moodustada ja edasi tegutseda.[1]
Kuna grupeering tegutseb sageli luures ja otsib vaenlase üksusi, tegutsetakse tihti öösel. Grupi varustus on seetõttu enamasti kerge, sest vajadusel peab kiiresti edasi liikuma või taganema. Varustuse hulgas on neil levinud maskeerimisülikond ja öövaatlusseadmed. Lisaks luurele tegutseb üksus evakueerimisega.[1]
Karjala Grupi sümboolika on ammutatud traditsioonilistest Karjala ja Põhja-Euroopa embleemidest, heraldikast ja värvidest. Grupi meestel on sageli varustuses Ida-Karjala lipp ja selle kujutisega embleem. Samuti kasutab grupeeringu eraldusmärk Ida-Karjala lipu värve ja Karjala vapi sümboleid.[1]
Karjala grupeering on tuntud ka nime Nord ('põhi') all, millega grupp viitab lisaks karjalastele ka teistele selle ridades võitlevatele põhjapoolsetele vähemusrahvastele. Peamiselt on grupp sihitud kõigile Vene Föderatsiooni soome-ugri ja põhjala rahvastele.[1]
Grupeering väärtustab Karjala iseseisvusvõitlust 20. sajandi alguses. Karjala grupi patrooniks on Ukki Väinämöinen, tuntud ka kui Vaseli Levonen, kes oli üks juhtfiguure Karjala ülestõusu ajal.[2] Samuti nimetab grupp oma võitlejaid jäägriteks, nagu tehti seda kunagi Soomes.[1]
