Mõis rajati Karinõmme külla arvatavasti 16. sajandi lõpus või 17. sajandi alguses. 1592 pantis kuningas Johan IIIChristoph Seydel von Freyburgile palgavõla eest 6 adramaad Paimvere (Poinower) ja 4 adramaad Sõnniku (Sönnicke) küladt, millele kuningas Sigismund lisas juurde 9,5 adramaad Sõnniku külast, 7 adramaad Pivarootsi (Piwarotzi) ja Cardina külast ning 1,25 adramaad Paimvere külast. 1608 doneeris kuningas Karl IX von Freyburgile lisaks ka juba olemasoleva Karinõmme mõisa, mille omakorda konfirmeeris kuningas Gustav Adolf 1614. aastal.[1]
1630 konfirmeeris kuningas Gustav Adolf mõisa koos Paimvere, Sõnniku, Pivarootsi ja Sipa külaga Christoph von Freyburgi lapselapsele Christoffer Bülderingile (ka Buelderingk, Büldring) (abielu kaudu Gertrud von Nierothiga kuulusid talle ka Taevere ja Kriimanni mõis[2]).[1]
1637. aastal kuulus Karinõmme mõisale Paimvere (Painuör) küla 9 talupojaga, Pivarootsi (Piewarotz) küla 8 talupojaga, Sipa (Sipp) küla 3 talupojaga ja Sõnniku (Sönnigk) küla 11 talupojaga. Mõisa suurus oli kokku 10 1/8 adramaad.
1663 pärandas Christoffer Büldering nimetatud valdused edasi oma pojale, leitnant Hermann von Bülderingile. 1672 pantis Hermann von Büldering Karinõmme koos Paimvere ja Sõnniku külaga rüütelmeister Johann Heinrich von Derfeldenile, kellele kuulusid ka Velise, Veltsa ja Jädivere mõis (siit peale kuulub Karinõmme pikka aega naabermõisa Veltsaga samasse omandisse). Sipa küla loovutas Büldering aga 1674 võla katteks Johann von Mohrenschildile.[1]
Von Derfelden suguvõsa vapp
Derfeldenid, Helwigid
1710. aastal päris mõisa Johann Heinrich von Derfeldeni poja Hans Heinrich von Derfeldeni tütar Gertrude Sophie (mõisa valdajateks olid tema abikaasad: Berend Wilhelm von Taube ning selle surma järel 1726 aastal ooberst Berend Erich von Schwengelm). 1757 omandas mõisa avalikul müügil Berend von Toll, tehes seda Gertrude Sophie nõdrameelse venna, Hans (nimetatud ka Johann) Heinrich von Derfeldeni, jaoks.[1]
1839 läks mõis edasi Anna Christina von Roseni tütre, paruness Karoline Sophie Louise von Uexkülli (abikaasa Johann Karl von Uexküll) valdusse ning sealt 1846 omakorda viimase poja Bernhard Otto Jakob von Uexkülli valdusse, kellele kuulusid ka Keblaste, Aru ja Veltsa mõis.[1]
1866. aasta vallaseadusega loodi Aru, Karinõmme, Keblaste ja Veltsa mõisapiirkondi hõlmav Veltsa vald.
Roman Gotthard von Maydell pärandas mõlemad mõisad 1906 oma lesele Natalie (Nelli) Magdalene Ottilie Elisabeth von Maydellile (sünd von Lueder) ja tütardele Katherinele ja Maragrethele. 1914 omandas mõisad kinkelepinguga Gotthard von Schilling ning kinkis need 1917 edasi Berend Hermann Otto von Wetter-Rosenthalile, kes oli ühtlasi ka viimane mõisa võõrandamiseelne omanik.[1]
