Pikka aega kuulusidki Ahaste ja Nedremaa Keblaste mõisaga samadele omanikele ning Ahaste ja Nedremaa talupojad töötasid Keblaste mõisa heaks. Sisuliselt oli tegemist eravalduses olevate küladega.
18. sajandi alguses pärisid Keblaste, Ahaste ja Nedrema Magnus Frederick von Wolffeldti tütred Margaretha Dorothea (abielus Kasari mõisniku Georg Gustav von Baranoffiga) ja Johanna (abielus Anton Fabian von Salzaga). 1726 loovutas Anton Fabian von Salza enda osa Georg Gustav von Baranoffile, kes pärast abikaasa surma loovutas nimetatud valdused oma neljale pojale.[5]
1731 asus Ahastes väike karjamõis (Hoflage), mis oli moodustatud kunagise Ahaste küla maadest (tõenäoliselt 17. sajandi lõpus). Mõisahoone oli vana ja lagunenud ning mõisa maad antud rendile Adrian Nagelile. Nedrema küla talupojad aga kuulusid Keblaste mõisale. 1751 enam Ahastes mõisa ei olnud, samuti oli tühi Ahaste küla, küla maad olid kasutusel mõisa maana, Nedrema (Neutenorm) küla talupojad tegid tööd Keblaste mõisale.
1811 pärisid Keblaste, Ahaste ja Nedrema Detloff Friedrichi lesk ja lapsed ning pärandvara jagamise lepinguga omandas 1813 nimetatud valdused tema poeg Detloff Christoph von Baranoff.[5]
Ahaste-Riintali rüütlimõis
1815 lahutati Nedrema ja Ahaste Keblaste mõisast, jäädes Detloff Christoph von Baranoffi valdusse.[7]
1819 asutas Detloff Ahastesse uue mõisa, nimetades selle Friedenthaliks (eesti päraselt Riintali või ka Rindali).
1833 omandas mõisa 80 000 rubla eest Friederike von Lillenfeld ja müüs selle 1868 rubla eest edasi Fromhold von Nasackinile.[8]
