Kanarbik eelistab nõmmedel ja soodel kasvada. Ta paneb suhteliselt hästi vastu metsatulekahjudele ja on üks esimestest taimedest, mis põlendikul tärkab.
Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks.
Välimus
Kanarbik kasvab 20–50 cm kõrguseks. Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega. Lehed on paari millimeetri pikkused.[1]
Kanarbiku vili on munajas madalate karvadega kaetud kupar, milles on väiksed ümmargused seemned. Valmib septembris. Ühel kanarbikupuhmal võib valmida kuni 90 000 seemet.
Kasutamine
Ravimtaimena kasutatakse kanarbikku tee valmistamiseks. Kanarbikuteel on rahustav ja undsoodustav toime. Kasutatakse ka reuma vastu ning neeru- ja sapikividest vabanemiseks.
Kanarbik on väga hea meetaim. Kanarbikumeel on veidi mõrkjas maitse.
Kanarbik on vastupidav karjatamisele. Loomade ärasöödud taimeosad kasvavad tagasi.
Kanarbikku kasvatatakse ilutaimena, millest on aretatud mitmeid sorte: Beoley Crimson (karmiinpunane), Boskoop (helepunane), Cuprea (vasekarva), Firefly (sügavlilla), Long White (valge).
Sümboolika
Harilik kanarbik valiti 1976 Norra riigiringhäälingu NRK korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks.
