“Kaheteistkümnes öö” (inglise keeles “Twelfth Night” või “What You Will”) on William Shakespeare’i kirjutatud viievaatuseline romantiline komöödia. Arvatakse, et näidend on kirjutatud aastatel 1600–1601 tähistamaks Kolmekuningapäevale eelnevat õhtut.[1] Kuigi pealkiri viitab kristlikule pühale, ei ole näidend sisuliselt seotud “Kolmekuningapäeva” ega kristlike traditsioonidega[2]. Esimest korda toodi näidend publiku ette 1601. aasta veebruaris kuninganna Elizabethi majapidamises, kuid kirjalik materjal jõudis ametlikult avalikkuse ette 1623. aastal[3]
Teose autor, William Shakespeare sündis Inglismaal 23. aprillil 1564. Shakespeare’i peetakse üheks maailma tuntuimaks näitekirjanikuks. Tema näidendid jaotatakse enamasti nelja žanrisse: ajaloolised draamad, komöödiad, tragöödiad ja armastuslood. Lisaks näidenditele on William Shakespeare loonud 154 sonetti, millest 126 on kirjutatud armastatud sõbrale ning 25 tundmatule daamile. Ülemaailmse tuntuse on ta pälvinud kirjatöödega, kuid alustas karjääri näitlejana. Shakespeare elas 52-aastaseks ning suri Inglismaal 1616. aastal [4]
Orsino – Illüüria hertsog ja krahv
Sebastian – Viola vend
Antonio – laevakapten, Sebastiani sõber
Teine laevakapten – Viola sõber
Valentine – aadlik hertsogi teenistuses
Curlo – aadlik hertsogi teenistuses
Sir Toby Belch – Olivia sugulane
Sir Andrew Aguecheek
Malvolio – Olivia valitseja
Fabian – aadlik Olivia teenistuses
Feste – Olivia narr
Olivia – rikas krahvinna
Viola – hertsogisse armunud neiu, Sebastiani õde
Maria – aadlipreili Olivia teenistuses
Aadlikud, preestrid, meremehed, kohtuteenrid, muusikamehed ja muud saatjad
[5]
“Kaheteistkümnenda öö” keskmes on kaksikud Viola ja Sebastian, kes on laevahukus teineteisest lahku läinud. Pärast traagilist sündmust maskeerub Viola noormeheks ja ütleb end olevat Cesario, et saada Hertsogi juures tööd. Tööle asudes armub neiu Hertog Orsinosse, kuid vastuarmastust ei saa. Orsino on armunud krahvinna Oliviasse ja saadab meheks maskeerunud Viola/Cesario Oliviale kosja, et Olivia armastust võita. Olivia armub hertsogi asemel hoopis kosja sobitama tulnud Violasse/Cesariosse. Krahvinna Olivia saadab oma valitseja Malvolio sõrmusega Viola/Cesario järele. Sündmustest moodustub palju segadust tekitav armukolmnurk. Selgub, et Viola kaksikvend Sebastian on laevahukust eluga pääsenud ning saabub Illüüriasse koos sõbraga, kes on Orsino õukonna poolt tagaotsitav. Sebastiani kaaslane Antonio kiindub samuti Oliviasse. Antonio on Viola/Cesario peale kade ning plaanib korraldada duelli. Duell jääb ära, sest mõlemad osapooled pannakse uskuma, et tegemist on võimatu vastasega. Sebastian ja Viola/Cesario on kaksikud ning seepärast aetakse neid teiste tegelaste poolt segamini. Sealhulgas ajab nad segamini ka Olivia, kes arvab Sebastiani olevat Cesario ning nad abielluvad. Näidendi lõpuks kohtuvad kaksikud Viola ja Sebastian esimest korda pärast traagilist õnnetust. Viola paljastab, et on tegelikult naine ning võidab sellega Hertsog Orsino armastuse ning ka nemad abielluvad.[6]
Põhisündmustega paralleelselt rullub näidendi käigus lahti veel erinevaid lugusid ja liine kõrvaltegelaste vahel.[6]
Shakespeare on “Kaheteistkümnendas öös” käsitlenud mitmeid fundamentaalseid teemasid:
Pealkiri “Kaheteistkümnes öö” viitab kaheteistkümnendale ööle pärast jõule, mis tähistab kolmekuningapäeva kui usupüha. Etendust esitati esimest korda meelelahutuseks ja usupüha tähistamiseks. Näidendit kirjutades ei ole pandud rõhku kindlale ajale, tegevuspaigale ega tegelaste päritolule. Otsus tuli soovist teha lugu kõigile vaatajatele sobivaks ja rõõmustavaks elamuseks. Näidendis on kasutatud nii inglise, prantsuse kui ka itaalia nimesid. Tegevuspaigaks on määratud Illüüria, kuid see ei mängi loo kontekstis olulist rolli. Tegevusaeg ei ole samuti kindlalt piiritletud. Keelekasutus, kombed ja tegelaste uskumused on Shakespeare’ile omaselt Kuninganna Elizabethi ajale iseloomulikud.[8]
Põhisündmused näidendis on autorile iseloomulikud ning neid on ta kasutanud ka teistes oma teostes: