Romaani tegevus algab 6. jaanuaril1482PariisisJumalaema kirikus ja selle ümbruses. Seal toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Ehkki ta töötab kellalööjana, on ta ise kellade valjust kõminast kurdiks muutunud.
Romaani teine peategelane on mustlane, tantsijatar Esmeralda. Kuna ta on imeilus, siis armuvad temasse paljud mehed: nii Quasimodo, tema kasuisa, Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo kui ohvitser Phoebus de Chateaupers. Esmeralda on pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei näe temas muud kui seksiobjekti. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et Phoebus tahab Esmeraldat lahti riietada, hüppab ta peidust välja ja pussitab Phoebust.
Esmeralda võetakse kinni ja teda süüdistatakse pussitamises. Esmeralda tunnistab piinamise ähvardusel enda süüdi ja ta mõistetakse surma. Frollo külastab teda vanglas ja lubab tüdruku päästa, kui too end vastutasuks talle annab, kuid Esmeralda on tema isekusest ja julmusest hirmunud ega nõustu. Kuid järgmisel päeval röövib Quasimodo Esmeralda tapalavalt ja viib ta Jumalaema kirikusse varjule. Tolle aja kommete järgi ei tohtinud kirikust kedagi, isegi mitte surmamõistetut, vägisi välja vedada.
Mõne nädala elab Esmeralda kirikus, kuni ühel öösel püüab Frollo teda vägistada. Quasimodo päästab ta uuesti. Seejärel annab Frollo Esmeraldale valida: kas neiu saab tema omaks või Frollo annab ta sõdurite kätte. Esmeralda keeldub uuesti. Frollo korraldab mustlaste rünnaku kiriku vastu ja kui kuningas Louis XI saadab sõdurid korralagedust maha suruma, toimetab neiu kirikust välja rahulikumasse kohta. Järgmisel päeval annab ta Esmeralda sõduritele üle ja neiu hukatakse.
Kui Quasimodo saab teada, et Frollo saatis Esmeralda surma, lükkab ta tolle Jumalaema kiriku katuselt alla. Ise läheb ta hauakambrisse neiu surnukeha juurde, põimib end tema ümber ja sureb samuti.
Tähtsus
Hugo alustas romaani kirjutamist 1829. Tollal käis avalikkuses arutelu teemal, kas Jumalaema kirik senisest asukohast mujale viia või ümber ehitada. Hugo oli mõlemale vastu ja soovis kirjutada romaani, mille peategelaseks oleks Jumalaema kirik ise. Peaaegu iga sündmus romaanis toimub kas kirikus, selle katusel või on jälgitav katedraali tipust. Pärast romaani avaldamist algas Prantsusmaal ja hiljem mujalgi Euroopas liikumine gooti stiilis kirikute kaitseks ja restaureerimiseks. Arhitektuuris tekkis uusgootika.
Romaani tegevus toimub natuke pärast trükipressi leiutamist. Trükipress muutis inimestel oma seisukohtade väljendamise ja levitamise palju lihtsamaks, enne seda oli see Hugo arvates võimalik üksnes arhitektuuris. Hugo kirjeldas 15. sajandit äärmusliku arhitektuuri, kannatuse ja religiooni ajastuna.
Romaani on küll nimetatud esimeseks prantsuse ajalooliseks romaaniks, aga ajaloolisi tegelasi on seal vähe. Poeet Pierre Gringoire on küll ajalooline isik, aga ta sündis 1475. aasta paiku ja oli romaani tegevusajaks pakutud 1482. aastal umbes 7-aastane, mitte täiskasvanud mees, nagu Hugo teda kirjeldab.
Eestikeelsed väljaanded
"Notre-Daame kellalööja, ehk ilus mustlasetüdruk: Üks kole lugu, mis Pariisi linnas sündinud" (Heinrich Laakmann; 1876)
