Johannes-Richard Kajak VR I/3 (3. november 1885 Kaiavere vald, Tartumaa – 7. märts 1940 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1938).
Elulugu
Johannes Kajak sündis 3. novembril (vkj 22. oktoobril) 1885. aastal Tartumaa Maarja-Magdaleena kihelkonna Kaiavere vallas (mis 1892. aastal liideti Kudina vallaga) vallas sulase peres ning õppis aastatel 1900–1903 Tallinna Raudtee Tehnikakoolis. Pärast Raudtee Tehnikakooli lõpetamist töötas 1903. aasta juunist kuni 1907. aasta jaanuarini praktikandina Balti raudteel, 1907. aasta jaanuarist oktoobrini Loode raudteel, pärast seda oktoobrist kuni 1910. aasta septembrini tehnikuna Liivimaa Juurdeveo Raudteede juhatuses ning 1910. aasta septembrist kuni 1911. aasta märtsini Venemaal Tveri kubermangu Rževi linnavalitsuses.
Esimene maailmasõda
Esimese maailmasõja ajal 1914. aasta novembris mobiliseeriti Johannes Kajak Petrogradis ja määrati 316. jalaväe družiinasse, kust detsembris läkitati Tallinna aselipnikekooli, kus õppis aastatel 1914–1915. Pärast lipnikekooli lõpetamist märtsis 1915 ülendati nooremallohvitseriks ning arvati 312. Petrogradi družiina 4. roodu nooremohvitseri kohusetäitjaks. 1915. aasta märtsis ülendati aselipnikuks, sooritas Peterhofi lipnikekoolis eksami ning saadeti 436. Uus-Laadoga jalaväepolku õppekomando nooremohvitseriks. Juulis 1915 ülendati lipnikuks ja oktoobris suunati koos polguga Riia rindele, kus osales novembrini 1917 lahingutes Saksa vägedega ning oli sellal ajal korduvalt polgu õppekomando ajutine ülem, maist 1917 rooduülem ning 1917. aasta oktoobrist pataljoniülem. 1916. aasta veebruaris ülendati alamleitnandiks ja juunikuus leitnandiks. 1917. aasta novembris viidi üle XII armee raudteepataljoni rooduülemaks. Vabastati teenistusest 1918. aasta veebruaris.
Eesti Vabadussõda
Enne Eesti Vabadussõja algust 1918. aasta 25. novembril arvati Johannes Kajak ohvitseride reservi ning määrati Tallinnas kuulipilduriteroodu nooremohvitseriks, 1919. aasta aprillis aga nimetati roodu vanemohvitseriks, kuid juba samal kuul lähetati saarte komandandi käsutusse. Juunis 1919 ülendati alamkapteniks. Oktoobris 1919 määrati Saare maakonna Kaitse Liidu ülemaks ja saarte komandandiks. 1920. aasta jaanuaris nimetati J. Kajak Saare maakonna rahvaväe ja Kaitse Liidu ülemaks ning Kuressaare linna komandandiks.
Teenistus Eesti Vabariigis
1923. aasta veebruaris ülendati J. Kajak kapteniks, 1923. aasta septembrist kuni 1924. aasta juulini õppis Sõjakooli ohvitseride kursustel, 1924. aasta veebruaris ülendati majoriks.
1925. aasta 6. aprillil määrati ta Viljandi maakonna rahvaväe (alates 1927. aasta jaanuarist Viljandi sõjaväeringkond) ülemaks.
1927. aasta maikuus viidi J. Kajak üle teenistusse Eesti kaitseväe Kindralstaabi V (mobilisatsiooni) osakonna C jaoskonna ülema kohusetäitjaks, 1929. aasta juunist 1929 oli Kaitsevägede ta staabi V osakonna C jaoskonna ülem ning 1930. aasta veebruaris ülendati ta kolonelleitnandiks, 1938. aasta veebruaris koloneliks ja viidi üle sõjavägede ülemjuhataja käsundusohvitseriks, kuid juba 1938. aasta märtsis määrati taas Sõjavägede staabi V osakonna C jaoskonna ülemaks.
Johannes-Richard Kajak suri 7. märtsil 1940 Tallinna sõjaväe keskhaiglas vähki ja on maetud Tallinnas Kaitseväe kalmistule.
Välislingid
