Henk Quentemeijer (eesnimi ka Heinrich, Hendrik või Hennie; perekonnanimi ka Quentemeyer; 1. jaanuar 1920 Rheine – 22. aprill 1974 Sydney) oli Hollandi poksija.
Quentemeijer osales Euroopa eest ühe korra poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg) maavõistlusel USA Kuldkinda-turniiri võitjate meeskondadega ja kaotas 1947. aastal oma kohtumise Chicagos.[1]
Quentemeijer osales poolraskekaalus (kuni 80 kg) 1948. aasta Londoni olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise hilisemale pronksmedalivõitjale Mauro Cíale (Argentina) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.[2]
Quentemeijer võitis poolraskekaalus (kuni 80 kg) 7. Euroopa meistrivõistlustel (Dublin, 1947) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks.[3]
Quentemeijer poksis juulist kuni augustini 1938 Hollandi Indias (praegu Indoneesia) kaks kohtumist elukutselisena. Teadmata põhjustel pole tema neid elukutselisena kohtumisi arvestatud ning ta sai edasi poksida ka harrastajana. Ta poksis uuesti detsembrist 1948 kuni märtsini 1955 elukutselisena ning pidas üldse kokku 10 kohtumist, millest võitis 7 (neist 2 nokaudiga) ja kaotas 3 (neist 1 nokaudiga) kohtumist.
Isiklikku
Henk Quentemeijeri vennad Bennie, Frits, Rudie ja Willie olid samuti tuntud Hollandi poksijad. Neile püstitati Enschede linna (enamik vendi sündis seal) 1995. aastal ühine mälestussammas.
Viited
Välislingid
