Hellero on autentset eesti regilaulu viljelev ansambel. Väiksema, kuid tähtsa osa Hellero repertuaarist moodustavad hõimurahvaste laulud. Hellero asutati 1971. aastal sügisel Tartus.
Ansambli esimese koosseisu moodustasid vennad Mikk Sarv, Tõnn Sarv, Heno Sarv ja nende sõbrad Peep Gorinov, Kaarel Vilbaste, Aksel Siiner, Heinart Puhkim, Viktor Danilov, Paul Hagu, naislauljaist Imme Viidalepp, Inna Feldbach, Edakai Simmermann, Niina Kõivo, Viiu Kõivo, Aime Kuremägi, Aino Kuremägi. Ansambel esines kuni 1990. aastate lõpuni. Selle aja jooksul on Hellerol olnud peaaegu sada liiget. 1990. aastatel koosnes Hellero tuumik umbes kaheteistkümnest lauljast. Ansambli algatajatest on Hellero aktiivseks liikmeks jäänud Paul Hagu.
Enne Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal osales Hellero hõimuliikumises, võttes igal aastal osa idapoolsete soome-ugri rahvaste korraldatud rahvamuusikafestivalidest ja kutsudes hõimurahvaste laulurühmi vastukülaskäikudele Eestisse. Hellero on esinenud ka Soomes, Norras ja Fääri saartel.
Ansambel sai kokku ja esines 2012. aasta suvel Regiöö festivalil ja kooslaulmisest sündis raamat "Hellero - Tartu vaimu särin". Raamatus on kirjas ansambli liikmete meenutused esinemistest ja laulude sõnad.
1990. aastate teisel poolel loodi peamiselt Hellero lauljate laste baasil regilauluansambel Väike Hellero, 2000. aastatel seto meestelaulukoor Liinatsuraq.
Algusaastad
Tõnn Sarv on Hellero sündi kirjeldanud oma eluloos nii:
1970. aasta paiku avastasime endi jaoks vanad regivärsilised rahvalaulud. Koos vendadega ning sõpradega lõime ansambli "Hellero", mille tegevus kestis hoogsalt ligi kakskümmend aastat. Idee oli lihtne: rahvalaule tuleb laulda lihtsalt ja ehtsalt, nii nagu neid alati on lauldud – ilma mingite ilustuste, kaunistuste või ümbertegemisteta. Läbi aastate osales "Helleros" üle saja inimese, tegelikult rohkemgi, sest loomulikkust silmas pidades panime rahva endaga alati koos laulma. /---/ Peeter Tooma korraldatud iga-aastastel folkfestivalidel oli ka "Hellero" alati kohal.[1]
Folklorist Vaike Sarve sõnul süvenes Eesti rahvamuusikateadlaste tutvus mordva rahvalauludega jõudsalt pärast Hellero esimesi esinemisi alates 1972. aastast. "Ersalane Viktor Danilov mitte ainult ei õpetanud eesti noortele mordva laule, vaid laulis ka setu lauludele ersa aktsendi külge," kirjutab Sarv.[2]
Salvestisi
- Hellero. Soome-ugri rahvaste laule. (Vinüülplaat.) Lauljad: Viktor Danilov, Paul Hagu, Vaino Linnus, Heno Sarv, Mikk Sarv. Helirežissöör J. Sarv, heliinsener G. Podolskaja. Kunstnik M. Einer. Üleliidulise firma "Meloodia" Riia Heliplaadivabrik, Tallinna Heliplaadistuudio, 1976.
- "Imeline koda", eesti rahvalaul (Setu), eestlaulja Mikk Sarv.
- "Meri", mordva rahvalaul, eestlaulja Viktor Danilov.
- "Peo lõpetamine", eesti rahvalaul (Setu), eestlaulja Mikk Sarv.
- "Loomine", vadja rahvalaul, eestlaulja Mikk Sarv.
- "Karjaselaul", vepsa rahvalaul.
- "Lätsi küllä", eesti rahvalaul (Karula), eestlaulja Heno Sarv.
- osa filmi "Laanetaguse suvi" laule
Viited
Muud allikad
- Mikk Sarv. Rmt. "Hellero - Tartu vaimu särin", Cum Laude 2014
- Tiina Vars. "Hellero". Kultuur ja Elu, jaanuar 1974, lk 10–12.
Välislingid
- J. Vendelin, FOTIS: EPA üliõpilasklubi rahvalauluansambel "Hellero". 1974
- meenutus ansambli sünnist, esimene foto, Aado Lintropi võrgumaja, EPA leht, nr 4(865), 18. veebruaril 1982
- meenutus ansambli sünnist, teine foto, Aado Lintropi võrgumaja, EPA leht, nr 4(865), 18. veebruaril 1982
- Pilte Hellerost aastast 1978
- Mikk Sarve intervjuu Milvi Vajakale Põllumajanduse Akadeemias ja pilte Hellerost aastast 1982
- Materjale Hellerost Arhailise Meestelaulu Seltsi foorumis
- Pilte Hellero 40. aastapäeva tähistamisest Tartus 2012. aasta juunis
