Harilik äädikakärbes

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Äädikakärbes (perekond).

---

Harilik äädikakärbes
Harilik äädikakärbes
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond	Kuuejalgsed Hexapoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Kahetiivalised Diptera
Sugukond	Kõdukärblased Drosophilidae
Triibus	Drosophilini
Perekond	Äädikakärbes Drosophila
Liik	Harilik äädikakärbes
Binaarne nimetus
Drosophila melanogaster Meigen, 1830

Harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes (Drosophila melanogaster) on kahetiivaline putukas, keda kasutatakse tihti bioloogias katseloomana ja kes oli üks esimesi geneetiliselt uuritud loomi. 20. sajandi teisel poolel oli harilik äädikakärbes kõige levinum mudelorganism arengubioloogias.

Harilikud puuviljakärbsed (koos rukki- ja puuvillaseemnetega) olid esimesed Maa elusolendid, kes saadeti 20. veebruaril 1947 Maa orbiidile.

Etümoloogia

Sõna Drosophila pärineb ladina keelest ja tähendab 'kaste armastaja'. Sõna tuleneb vanakreekakeelsetest sõnadest δρόσος, drósos, "kaste", "niiskus" ja φίλος, phílos, "armastav".^[1]

Elupaik

Drosophila liike leidub kogu maailmas. Neid võib leida kõrbetes, troopilistes vihmametsades, linnades, soodes ja mägedes. Kõige rohkem on liike troopilistes piirkondades. Mõned põhjapoolsemad liigid hiberneeruvad. Äädikakärbsed paljunevad lagunevates taimedes ja seentes. Vastne toitub mädanevas puuviljas ja juurviljas leiduvatest bakteritest ning pärmist. Mõned Drosophila liigid, sealhulgas D. melanogaster, D. immigrans ja D. simulans, on oma eluviisilt tihedalt seotud inimestega ning on tuntud koduliikidena.^[2]

Füsioloogia

Äädikakärbsel on umbes 50 tüüpi lõhnatajuneuronit, mis kannavad oma jätkeid pidi edasi elektriimpulsse iga lõhna puhul erinevalt. Kõik elektriimpulsid jõuavad umbes 2000 neuronisse, mida nimetatakse Kenyoni rakkudeks. Igat erinevat lõhna tajudes aktiveerub äädikakärbsel 2000 neuronist umbes 5%.^[3]

Genoom

Hariliku äädikakärbse genoom sisaldab 4 paari kromosoome: X/Y paar ja kolm autosoomi 2, 3 ja 4. Neljas kromosoom on väike, punktikujuline; X/Y (või esimene), 2. ja 3. kromosoom on metatsentrilised. Genoom koosneb umbes 132 miljonist aluspaarist ja sisaldab liigikaudu 13 792 geeni.^[4] Praeguseks on nende genoom täielikult sekveneeritud ja annoteeritud.^[5] Hariliku äädikakärbse karüotüüp (2n) sisaldab 8 kromosoomi.^[6]

Areng ja embrüogenees

Diploidsel äädikakärbsel on 2 sugukromosoomi – XX ja XY, lisaks 3 paari autosoome (AA – A näitab ühte haploidset autosoomide kogumit, 2A diploidset). Soo määrab X-kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel on see suhe 0,5 (1X:2A) ning normaalsetel emastel 1,0 (2X:2A). 2X:3A ning 3X:4A puhul jääb suhe 0,5 ja 1,0 vahele ning arenevad mõlemad sootunnused (intersex), 2X:4A puhul on suhe 0,5 ning kärbes on isane. Põhiline geen, mille avaldumine mõjutab sugu, on X-liiteline geen Sxl. Kui X:A suhe on suurem või võrdne ühega, on Sxl geen aktiivne ja sügoodist areneb emane kärbes; kui see suhe on väiksem või võrdne 0,5-ga, on geeni avaldumine alla surutud ja järglased tulevad isased. Juhul kui geeni Sxl produkti rakus pole (isased), seondub teatav valkkompleks paljudesse kohtadesse X-kromosoomil ja võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset kaks korda. Kui rakus on Sxl geeni produkti piisavalt, takistab see valkkompleksi seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu.^[7]

X-kromosoomid	Autosoomid	Suhe X:A	Sugu
XXXX	AAAA	1	Normaalne emane
XXX	AAA	1	Normaalne emane
XXY	AA	1	Normaalne emane
XXYY	AA	1	Normaalne emane
XX	AA	1	Normaalne emane
XY	AA	0.50	Normaalne isane
X	AA	0.50	Normaalne isane (steriilne)
XXX	AA	1.50	Metaemane
XXXX	AAA	1.33	Metaisane
XX	AAA	0.66	Intersugu
X	AAA	0.33	Metaisane

Äädikakärbeste kasvatus

Äädikakärbsed on oma kiire paljunemise tõttu väga populaarne sööt terraariumiloomadele. Nende kasvatamine toiduks on eriti oluline kahepaiksete ja roomajate pidamisel. Söödana on kõige levinum äädikakärbse tiibadeta vorm, sest neid on lihtsam püüda. Harilikku äädikakärbest kasvatatakse mõnikord ka akvaariumikalade toiduks.^[8]

Viited

1. D. Harper (2001–2016 (vaadatud 27.11.16)). "The Online Etymology Dictionary". {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
2. C. Miller ((vaadatud 27.11.16)). "Drosophila melanogaster". {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
3. Sanjoy Dasgupta, Charles F. Stevens, Saket Navlakha (9. november 2017). "A neural algorithm for a fundamental computing problem". Science (inglise keeles). American Association for the Advancement of Science. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2017.
4. "NCBI (National Center for Biotechnology Information) Genome Database". 2011 (vaadatud 27.11.16). {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
5. D. Halligan, P. Keightley (2006 (vaadatud 27.11.16)). "Ubiquitous selective constraints in the Drosophila genome revealed by a genome-wide interspecies comparison". {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
6. E. Rasch, H. Barr, R. Rasch (1971). "The DNA content of sperm of Drosophila melanogaster". Chromosoma 33: 1–18. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
7. C. Bridges (2000 (vaadatud 27.11.16)). "Triploid intersexes in Drosophila melanogaster". Science. 1921;54:252–254. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
8. Devin Edmonds. "Fruit Flies". Amphibian Care. Vaadatud 07.03.2018.

Välislingid

• Harilik äädikakärbes andmebaasis eElurikkus

http://novaator.err.ee/259874/lugeja-kusib-kust-tulevad-aadikakarbsed